Ma ei saa aru, kuidas inimene saab NII laisk olla... :S Olin ju ette planeerinud, et võtan endale ühe päeva, et veel viimane päev enne Tähtsate saabumist koristada ja kõik korda sättida, mida aga tegin mina? Koristasin? NOOOO EI ! Vahtisin päev otsa niisama. Kuigi tegelt niisama ei vahtinud ka. Käisin päris mitmes poes ning tunnikese olin ka "dispetšeri abi", aga see oli ka kõik. No pesumasina olin ka suuteline käima panema. Samas võib-olla oli seda laisklemist ka vaja, sest mu aju on no nii koos kui olla saab ... Veel veits pingutusi tööl ja siis lõpetan selle ka ära. ÕNNEKS. Loodan, et mu ajurakud taastuvad ruttu, muidu näen veel mitmeid öid unes, kuidas kaalun 150 grammiseid kartulipüree portse ja jagan nutridrinke (mille ärakaotamine läheb kalliks maksma, sest 0,3 l hind on 180 eeku).

Olks. Ootan siis oma muusat, kes ütleks, et "Korista tuba ära ja pese nõud ära, muidu viskan kassi aknast alla!". Küll ma siis liigutama hakkan ...

Musi ja Miisu tulevad juba TÄPSELT nädala pärast ;)

normaljonks - nagu alati.

Et siis kuidas mul läheb vä? No kuidas võtta. Päris sitasti ei lähe, aga päris hästi ka mitte. Endiselt teen tööd, magan ja siis vahelduse mõttes teen veel veits tööd. Kuskile jõudnud pole, v.a üks päev Pärnus ja teine Tallinnas. Miks seal tegin? Mis ma ikka tegin. Puhkasin veits töö vahepeal. Käisin rannas, loomaaias ja niisama . Tunnen, et väheseks jäi. Tahaks veel. Puhata. Ja magada. Ja raamatuid lugeda. Ja kududa. Aga aega pole, mis parata...
Netti satun ka äärmiselt harva, vaatan meilid läbi, käin paugu orksis ja näoraamatus ja ongi kõik. Igav elu või jaa!?
Mis seal ikka. Vähemalt mul on, mida oodata. Varsti tuleb Täpp ja siis kõige olulisem - hakkab sügis, täitsa uus sügis. Koos kõige paremaga ja kõige parimatega :)
Ma ikka vahepeal kohe üldse ei saa aru, kuidas mul nii palju vedanud on. Kõik inimesed on nii ilusad ja head, samas kui mina olen nende vastu vastik :(
Olgu, ei kurda. Vale koht ja aeg.
Soovin, et teil mu inimesed läheks kõik hästi ja ilusalt. Suve on ju veel tervelt kuu aega. Ärge käige tööl vaid puhake. Te ei taha lõpetada sellise närvihaigena nagu mina :D

Pakaa.

Mitte keegi ei tea mitte kunagi, mida võib tuua järgnev aasta, kuu, päev ega tund. Jah, arvatakse, et on olemas keegi, kes meie kõigi elusid kontrollib, kuid kas ikka on? Viimasel ajal on elu pannud mind mõtlema, kas on üldse mõtet millegi pärast vaeva näha, kellestki hoolima hakata või üldse - kas on sel kõigel üldse mõtet?

Nagu ma olen aru saanud, on saatusel minuga hoopis tõsisemad plaanid kui mingid tühised füüsika või geneetika eksamid. Alati, kui kõik nagu hakkaks paranema, juhtub jällegi mõni sündmus, mis kõik peapeale pöörab. Uskuge mind, kui te jääte bussist maha või kaotate oma toavõtme ära või kukute mõnes eksamis läbi (mida ometi saab ju ka järele teha), ei ole te elu veel läbi. "Elu on läbi" on tegelikult väga halb väljend. Siia sobiks rohkem lause "Oh, kõik on nii perses". Ei, teil pole kõik perses, sest alati saab hullemini minna. Ja uskuge mind, mitte selles mõttes halvemini, et seekord läheb näiteks teie pesumasin katki (kui teil üldse on pesumasinat).

Miks ma seda mõttetut jura ajan, te küsite? Sest minuga juhtus nii. Pärast seda, kui eelmisel semestril neljast ainest läbi kukkusin, mõtlesin, et enam hullemaks minna ei saa. Sai. Ma kukkusin veel rohkematest ainetest läbi ning see muserdas mind ikka päris korralikult. Kui ma sooritasin paar nädalat tagasi füüsika eksamit (teist semestrit järjest), mõtlesin, et "oh, nüü kui ma läbi kukun, on mu elu läbi". Elu aga ei ole kunagi läbi, veel vähem veel mingi kuradi eksami pärast. Elu saab lihtsalt raskemaks minna. Su ette lükatakse muudkui uusi ja uusi kive ja kändusid, millest sa tahes-tahtmata üle pead ronima, sest teisiti ju ei saakski.

Eelmisel nädalal juhtus mu elus sündmus, mis mind pikaks ajaks jalgadelt maha lööb. Mõtlesin jupp aega, kas seda kõike siia kirja panna või mitte ning siis otsustasin, et mis seal vahet. Niikuinii te kõik võisite uudistest või ajalehtedest sellest kuulda (kas on just arusaadav, et see kuidagi minuga seotud on, aga siiski).

Eelmisel esmaspäeval juhtusin kogemata vaatama telekat, kui kostus uudis, kus Volvo, mille roolis istus 44. aastane Erkki, sõitis teelt välja ning rullus korduvalt üle katuse. Kuna pealtnägijad nägid autost tõusvat suitsu, õnnestus neil kannatanu autost välja vedada. Kannatanu viidi Maarjamõisa haiglasse ning on koomas. Hiljutiseimate andmete kohaselt on tal ka kaelalüli puru, mis võib talle saatuslikuks saada, sest omal jõul ei ole ta võimeline hingama.

Jällegi te küsite, miks ma seda räägin? Juhtub ju iga päev mitmeid ja mitmeid sarnaseid õnnetusi, kus kellegi lähedane kas saab raskelt vigastada või halvimal juhul hukkub. Just see õnnetus oli minu jaoks oluline, sest tegemist oli minu isaga. Isaga, kellega mul ei ole olnud terve elu just parimad suhted ning kellega ma juba 1-aastasest saadik koos ei ela, kuid siiski - minu isaga. Enamus teist ei tea, mis tunne on näha kuskilt kuradima uudistest, et teie isa on hunnikusse sõitnud ning hetk hiljem teada saanud, et olukord on VÄGA halb. Enamus teist ei tea, mis tunne on näha poolelutut keha haiglavoodis, terve nägu õmblusi täis, kus ükski lihas ei liigu. Enamus teist ei tea, mis tunne on võtta oma isa käest kinni ning seal samas kokku kukkuda. Enamus teist ei tea, KUI RASKE on 20ne aastasel lapsel (jah, justnimelt lapsel) oma isa sellises seisus näha. Ei möödu peaaegu ühtki õhtut, kui ma oma silme ette seda pilti ei manaks ning end magama ei nutaks.

Samas ma olen ka veidi õnnelik. Õnnelik selle üle, et mul on olemas inimesi, kes suudavad mu muremõtetest eemale peletada ning mu pilviseisse päevadesse VEIDIGI päikest tuua... Mul on inimesi, kes lihtsalt tulevad ja ütlevad lause: "Kui sul on vaja, võid mulle kohe helistada. Kasvõi kell 3 öösel." Mul on selle üle tõeliselt hea meel, et on inimesi, kes tõesti HOOLIVAD.

Ja siinkohal saidki sõnad otsa. Võib-olla ei tahagi rohkemast rääkida, võib-olla ei jätku lihtsalt sõnu. Nüüd sai see asi siiski endast välja räägitud. Kui mul nüüd veidigi parem hakkab, läks see postitus asja ette.

Nüüd ma siis istun. Ühes käes telefon, kust miskipärast ei lakka halbade uudiste tulv ja teises käes arengubioloogia, sest ka seda ei saa lihtsalt niisama jätta.

Ma ei tea, mis te sellest postitusest arvate ja tegelikult ega ei huvita ka. Võib-olla tegin valesti, võib-olla mitte.

höhöhöööö!
pa olen peast segi.
2 eksamit läbi (millest ühe teen uuesti) ja 3 veel jäänud.
KUI TORE !

Aatomid ja molekulid

Tere õhtust, kaaskannatajad !
Tervitaks kõiki neid, kes aprilli lõpus kiljotiini alla lähevad. Edu teile eksamitega. Tõesti, seda läheb teil vaja, rohkem kui arvate.
Igatahes. Mis siis uudist? Endiselt vaevlen haigevoodis, vahepeal satun füüsika ja ökoloogia loengutesse kui muidu vabal ajal tšillin õues, sest ilmad on ju imehead !
Vahepeal möödus märkamatult 1. aprill. Mis selles, te küsite? Jaa, te ei tea, ja tegelikult pole ka teie asi ;)
Tegelt ma siin praegu mõtlen, et nii palju on, millest rääkida, aga kõik teemad on kas seletamiseks liiga pikad või siis ebaolulised. Räägin siis ainult veidi, et teie äärmiselt väärtuslikku aega mitte raisata.

1. Lotoga ma võitnud pole. Kõige suurem summa on olnud 15 eeku. JEE!
2. Arengubioloogia praksis sain C. Pole isegi paha, kui arvestada seda, et kõik oli nii "teoreetiliselt" ja "umbes" ja "vist".
3. Otsin juba mitu päeva linnas sellist suurt ümmargust patareid, et oma pliiatsitops tööle panna, aga ma kas olen selleks lihtsalt liiga pime või väga loll. (oih, vist on ebaoluline)
4. Mu akna taga, aknapleki all, kohas, kus makrofleks puudub, elavad linnuemme ja linnuissi, kellel on hästi palju poegi ja kes hommikuti kella 6 aeg mind saütsumise ja kolistamisega üles ajavad.
5. Aknalaual kasvavad mul petersell, salat, hapuoblikas, basiilik ja aed-liivatee, milledest viimane on omadega täitsa õhtul.
6. Esmaspäeval, 12.04.2010, kell 22.09 on mul palavik täpselt 37,2 kraadi. (jälle ebaoluline)
7. Täna vaatasin terve ökoloogia loengu seda, kuidas üks eit pani oma mehe jaoks kokku nädalamenüüd ja otsis toidutarest retsepte. Ilgelt huvitav oli ... NOT.
8. Homme väike grill-tšill, normaalne.
9. ...
Mõtted said otsa. Ma parem keskendun füüsikale ja lõpetan tänaseks.
Olge siis mõnusad ja vaadake, et ei lase ilusatel ilmadel end petta, sest mina teie asemel ei tahaks 3 kuud haige olla, aga minul lihtsalt ei jää muud üle :)

Olge mõnusad !

käige kõik perse, värdjad.

"Put your hand on a hot stove for a minute, and it seems like an hour Sit with a pretty girl for an hour, and its seems like a minute.
That’s relativity."
-A. Einstein














Mida kõike meile füüsika ei õpeta... :)

Ja kolmas nädal jookseb ...

Te küsite mis jookseb? Haigus jookseb. Viimasel kolmel päeval olen no totaalselt rajalt maas. Maganud olen ... ei rohkem ega vähem kui 3 tundi :D Ja mis ma ülejäänud ajaga teen? Köhin. Ja siis köhin veel natuke. Ja kui aega üle jääb, siis vahelduseks köhin veel. Vasak kopsusagar sai eile umbes kella 14ne ajal välja köhitud, täna läks veel mingi osa. Kuna tegemist oli suht tumeda tükiga, siis ei olnud ma võimeline seda tuvastama.
Olgu, nali naljaks.
Või noh, tegelt. "Sõbrad ütlevad mulle alati, et "Õu, tee huumorit" ja siis ma teen huumorit". :D Ei, suht kõvv. Ma nüüd lähen ja joon teed vahelduseks teejoomisele. Ja Family Guy hakkab ka suht 12 minuti pärast. Mida muud mul siin ikka teha on. AHJAA ! Farmville'i ei tohi ära unustada jumala eest. Siinkohal kutsukski nüüd Teid kõiki üles: ma ehitan mõisat. Saatke mulle laudu või katusekive või midagi. :D
Olgu seltsimehed. Nägemisssst !

(ja apelsine võib mulle alati tervenemiseks tuua ;) ) :D

silgud ritta 1-2-3

ma arvan, et mul on igav. täna on teisipäev. jah. söön Lote kepikesi ja olen lahe. nagu alati. ja edasipidi olen veelgi lahedam.
ja siis mul läksid püksid ka katki.

ja mul on kõige parem mees ka ;)

Nonii, selttsimehed ! Nagu te kuupäevast järeldada võite, siis muudkui läheneb. Mis läheneb, te küsite? HAAAH ! Lollid olete, kui ei tea ! Minu SÜNTS loomulikult ! :D Vaadake, et siis hästi hästi palju kingitusi mulle toote, muidu on jama, sest ma tahan kingitusi. Suurtes kogustes. Raha mitte tuua. Mõelge midagi originaalsemat välja ( orginaalsemat, nagu ütleks neiu Grete :D)
See selleks.

Arvake ära, millega ma praegu tegelen. Kõik need, kes pakkusid, et ma kirjutan blogi, te EKSITE ! Ma õpin tegelikult mikrobioloogiat, sest mul on homme eksam. Fakk jee ! Edu võite ka mulle soovida, sest ma ei oska seda. Läheb vaja väga palju joppamist, sest narksi ka pole. :(
Selle jätame ka selleks.

Kes veel ei tea, siis mul on nüüd köögis riiul :D Mu isiklik remondimees paigaldas :) Ja siis on veel pilt ka seinas ja pistik ka korras. YAY ! (tellida saab teda ka. Number on 55517970. Et te teaks :D)

Olgu. Ma nüüd õpin edasi substraatset fosforüülimist ja toruusse. Jeebus kui põnev...

Kordan siis üle ka veel: 13 päeva pärast tooge kingitusi ! :D

Nägemisssst !