höhöhöööööö !

ma vihkan mikrobioloogiat.

Ma tahan, et mul enam kõik halvasti ei läheks.
Ma tahan, et inimesed ei oleks nii rumalad.
Ma tahan, et ma ise poleks nii rumal.
Ma tahan, et ma lõpuks ometi oma vigadest õpiksin, kuid seda vist jäängi tahtma.
Ma tahan, et ma saaksin teki üle pea tõmmata ja lihtsalt olla.
Ma tahan, et need kaks maailma pikemat nädalat saaksid läbi.
Ma tahan, et teistel paremini läheks.
Ma tahan, et teised ei peaks minu pärast kannatama.
Ma tahan olla hea. Nii enda, kui ka teiste vastu.
Ma tahan paremat uut aastat.
Ma tahan ilma jamadeta elada.
Ma tahan, et kõik oleks korras.
Ma tahan lõpuks elada normaalset elu. Kasvõi natukegi normaalset. Ma ju olen selle ära teeninud.
...Või kas ikka olen?

Ühesõnaga ma tahan oma meest tagasi, sest ainult tema oskab mind sellises olukorras aidata :(

10 Ways to Annoy Edward Cullen

10. Sing “Discovery Channel” by the Bloodhound Gang in your head whenever he is near.

9. Hotwire his Volvo and take it on a joyride.

8. Tell him the relationship he is having with Bella is practically paedophilia and he could be sent to jail for it.

7. Ask how Tanya is.

6. End every argument with “Bite me, Edward.”

5. Call him Romeo both behind his back and to his face.

4. Whenever he complains or argues, reply with “What are you gonna do Edward? Go to Italy?”

3. Tell him his hair isn’t bronze, it’s ginger, and he should stop denying himself – he’s a ranga.

2. Whenever he leaves a room or says goodbye, get down on your knees and beg him not to go, not again.

And the Number One way to annoy Edward Cullen?

1. Take his silver cell phone and change the ringtone to “Like a Virgin” by Madonna.










:D:D:D:D:D:D:D

Noniinoniinonii !

Täitsa 24. on täna. Jõululaupäev, või mis nad selle kohta ütlevad ... Minu jaoks aga, ahhaaa, TUTKIT! Istun tööl. Aega on nii palju, et mõtlesin korra paugu netis käia. Tuju pole ka suurem asi ja üldse nõme on olla. Koju tahaks. Ja kingitusi tahaks. Ei jõua ära oodata ! :)

Et mis ma siis vahepeal toimunud on? Suurt sittagi. Käin tööl ja olen haige. Fakk jee. 5 päeva veel, siis saab vähemalt ühega ühelepoole. Saab koju.
Aga tegelt viimasel ajal on põnevamaks muutunud. Tööl saab päris kõvasti nalja. Mutid lõugavad üksteisega ja ma naeran suht kogu aeg, mis siis, et mõni neist nutab :D Oiii mulle meeldib selline asi :D

Tervelt päev ja kuu veel otsa ja siis tuleb neiu Kokal sünnipäev. 20 pole ju ometi naljaasi või nii. :D Kuigi, kiita pole midagi. Seda kõige paremat, keda ma tahaks, seda mul pole. :( Kurb on see elu. Aga noh, elame-näeme, mis saab :)

Peangi vist minema. Pott tahab pesemist ja nõud väljavõtmist :D
Hüvasti seltsimehed.
Häid jõule ja muud seda samust ka veel. Ah, teate küll, teile niikuinii soovivad kõik seda :)
Isegi täna bussi oodates soovis mulle üks lumekühveldaja häid pühi :D

Nägemisssst !

12.12.2009

Tere hommikust seltsimehed. Täna oli Kristelil sünts. Palju õnne talle.
Mina koon. Teine sokk. Fakk jee, varsti valmis.
Leidsin ühe vana hea plaadi üles, nüüd kuulan mussi sealt. Küll vanasti tehti ikka häid laule. Kurat, see noorus on hukka läinud...

Lumi tuli ka maha. Fakk jee. Nüüd ainult jõule vaja oodata. Kingitused on juba ostetud, nii et pole vaja selle pärast ka muretseda.

Kõik, ei viitsi enam.
Märksõnadeks The Vampire Diaries ja Glee.

Ja Tõru ajab ka närvi pljätt. Ei, Scrati ja Scratte elust on ta nüüd väljas. Me ainult nihutame nüüd oma diivaneid ja nii see elu veereb. Homme vaatan veel Jääaeg 3-e. Täitsa numps filmps on ;)

jaaaaaaaa ainult kuu veel ;)

Nii, sõbrad/seltsimehed. Käes on 24. november, mis tähendab seda, et jõuludeni on veel umbes-täpselt kuu aega jäänud. On ju tore või jaa !? :) saab kingitusi, yay ! (loe: mandariine)
Mis siis mu elus juhtund on vahepeal? Koolis olen käinud vahest. Siis käin linnas ja muidu tšillin ka. Täpselt 10 päeva tagasi oli Musil sünnipäev. Jaa, tore oli :) Suurt pidu polnud, kuid samas, kes ütles, et mulle suured läbud meeldivad. Kõige parem ongi mu arvates teha midagi kahekesti, niimoodi vaikselt. Kasvõi hommikul kella 5ni Monopoly mängida või kinos käia või lihtsalt ... olla. :)
Täpselt kuu ja ühe päeva pärast on MINUL sünnipäev. Ma valetaks, kui väidaks, et ma ei oota seda. Ootan, ja kuidas veel. Saab kooki ja kingitusi ja kõike muud paremat veel :P (loe: raha)
Alati enne siia kirjutamist mõtlen, et mul on õudselt palju mõtteid, mida tahan teistega jagada, aga siis on järsku auk. Totaalne. Vaataks Gleed (minu järgmine armastus), aga kõik osad said otsa :(
See selleks.

Elu on ilus, RAISK ! (nagu ütleb Silver, ja hästi ütleb muide)

Olge siis "numpsid" ja AITÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄH !
Minu inimesed, nagu te olete.

Ahjaa, tööl käin ka. Tappev värks. Aga noh, raha on vaja, MASU ajal eriti.

aga siiski, minul on maaailma parim vend ;)

Cystic Fibrosis ja ärge lakkuge kleeps-silte. Ma arvan, et need kaks ütlevad kõik.
Kui siia kompotile lisada veel üks ilus mikrolaineahi ja puruksrebitud piletid, siis ei oskagi ma muud midagi öelda.

silgud ritta 1-2-3


























jah, ma olen nõme.

Geeniekspressioon

Jah, ma õpin. Rakubioloogiat. Aga kuna nagu ÜLDSE õppida ei viitsi eriti, mõtlesin paar sõna blogisse kirjutada.
Eluke veereb nagu tavaliselt. Ühest künkast üles ja teisest alla. Fakk jee. Koolis läheb sitasti, nagu viimasel ajal kombeks. Täna võtsin ette suurema õppimistuuri, kuni kasutasin huulebalsami asemel liimipulka. Siis tegin pausi, sest aju oli kinni kiilunud. Mul oleks uut XP-d peale vaja, siis äkki oleksid kõik viirused kadunud ja mu hallid ajurakukesed töötaksid jälle täismahus. Kõrini on juba nendest heterokromatiinidest ja tümidiinidest, lihtsalt ei jaksa enam. Kõik asjad, mida tegema peaks, lähevad meelest maha ja see toob omakorda veel topelt jamasid kaasa.
Plailistis käib Jacksoni "Earth song" ja pilk on suunatud sinisesse kuvariekraani. Tahtsin telekast Family Guy'd vaadata, aga mingi faking võrkpall käis ja seda ka teha ei saanud :S
Laual vedelevad tühi starteripudel, roheline, kollane ja roosa marker, rakubioloogia materjalid, tühi mandariinisiidri purk (mida osta ma ei soovita, kuna tegemist on ÄÄRETULT jälgi asjaga, mille ma siiski olin sunnitud ära jooma, kuna see bullshit oli kallis).
Teisel pool tuba ootab mind poolikult kootud kinnas, mis vajaks ka lõpetamist, kuna Taavi käed külmetavad. Pean täna suurema kudumise ette võtma. A no aega ka tegelt on, kell alles vähe ja und arvatavasti ei tule ka. No ma kudusin eile ka, öösel kella 3st 5ni välja, vaatasin telekast nightchati (kuna muud tõesti ei tulnud) ja Taavi ka norskas kõrval, nii et seltsi ta mulle ei pakkunud. :D Ja endale kudusin ka kindad, ilusad sinised :)
Kõht on vähemalt täis. Tegin täna peaaegu täitsa ise hea pläusti valmis. Kiidan end siinkohal. :D
Mandariini tahaks, aga üks noormees vist viskas need minema. A sitta kah, elan üle, söön ... apelsine :D
Ahhhahahaa ja mojojojo. Jutt sai otsa. Millest veel räägin? Maal käisin eile. Kõik on nii imelik. Puud on lehtedest täitsa paljad ja kõik kohad on nii värvivaesed. :S Mulle ei meeldi sügis. On kas suvi, või talv. Talv mulle meeldib. Mitte külma pärast, vaid lume. Mulle meeldib lumi. JEEEEEEE !
See selleks.
Täna käisime turu peal ka. Seal oli ilus kass. Must ja hästi karvane, aga Taavi ei lubanud teda endale koju võtta. :S Tal oli külm, näost oli näha. Nojah, eks ta nüüd sureb seal kuskil, ilma minuta :/ :D Ei, tegelt, üksi ta ei olnud. Mingi tädi oma oli ta.
Jutt kisub vist väga ära :D A mul savi, venitan nii kaua kui võimalik, et mitte õppima hakata.

Mis siis veel uut?
...
...
...
Külm on mul ka.
Aga see pole teema praegu. Viimasel ajal on mul kogu aeg külm.
Kaua ma ikka venitan, naasen klastrite ja nukleiinpoorikomplekside juurde. Neljapäeval võiks mul VIIMAKS vedada tõesti. KAUA VÕIB sitasti minna !?

Nägemist seltsimehed. Olete alati mul mõtetes, kes vähem, kes rohkem.
Ilusat sügist (mis mulle ei meeldi) ja veel ilusamat talve algust (mis võiks juba RUTEM TULLA !)

bläääääääääääääääääääääääääääääääääääääääh .

ja selle pildi lisaks ka. maailma ilusaim siiski.

Where your treasure is, there will your heart be also - vabsee tõsi ju. :)

Teate, ma pole kunagi nii õnnelik olnud, nagu ma praegu olen. Ma olen leidnud omale Selle, keda ma terve elu otsinud olen. Ta on lihtsalt KÕIGE PAREM, hoolimata sellest, mis vahepeal juhtunud on. Ja mul on täitsa ükskõik, mida teised ütlevad, sest mina olen rahul. Väga. :)

Ja mulle ei mingeid mäki burkse, veini ega "valget hiinlast" :S Elu on ikka NII ebaõiglane :D

Aga see-eest on mul valge Audi Q7 ja Escalade, millega poes käia. Ja siis veel üks mafiosnik ja pleikar, 4-korruseline maja, 3x4 voodi, plasmatelekas (nii 79 tolline), laes ja igal pool mujal on peeglid, tohutusuur vannituba mullivanni, massašidušši ja kõige muu heaga, üks tuba, mille seinad on üleni klaasist, külalistemaja koristajale (ehk siis Tammetõrule), aed, mille suurust pole veel keegi suutnud välja arvutada, läbikäidav kapp, milles olevaid riideid pole KA keegi suutnud kokku lugeda ja köök, kus on hästi hästi palju kodumasinaid. Ja loomulikult mees, kellel on KA Escalade ja kes teeb mulle kõike head ja paremat ja kellel on arvuti, kust saab kõiki asju sisse ja välja lülitada ja videovalve on ka igas toas, et pleikar üle käte ei läheks. Siis on lisaks veel kasvuhoone, mis talvel vooderdatakse klaasvillaga, et soe oleks. Aga mees on kõige olulisem. Ja siis pleikaril on mingi uuem Audi (A6 vist) ja mafiosnikul on X5.

Elu missugune ;)

"Ta on sinu jaoks nagu uimasti, Bella." Jacobi hääl oli endiselt leebe, selles polnud kriitika varjugi. "Ma näen, et sa ei suuda ilma temata elada. Aga mina oleksin olnud sinu jaoks tervislikum. Mitte uimasti - mina olnuks õhk, päike."
Mu suunurk kerkis mõtlikus naeratuses. "Tead, ma mõtlesingi sinust niimoodi. Et nagu päike. Minu isiklik päike. Sa hoidsid pilved minust kenasti eemal."
Ta ohkas. "Pilvedega tulen ma toime. Aga päikesevarjutuse vastu ma ei saa."

ja üllatus üllatus, kes jälle haige on ... BINGO, mina. :S aevastan nii, et kõrvalkorteris inimesed ehmatavad ja emmi ehmatab veel korralikumalt :D
see selleks. tiksun vaikselt koolis käia (kui viitsimist on) ja muidu liohtsalt olesklen. ahjaa, salli koon. kõige ilusamat maailmas, sest mu kõige parem tõi mulle kõige ilusama lõnga ;)
päikesevarjutus on ka kohe läbi. ootan 4ndat osa. ja filmi. annab veel kaua oodata :S

olgu. ei sega teid teie toimetuste juures. olge mõnusad ja ilusat sügise algust, sõbrad ja seltsimehed ! :)

HAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH ! oli ka juba aeg, et ma oma lutsu kätte saaks. tervelt peaaegu kuu ilma olnud. ULME täiesti.
ja siis veel nendele, kes tahavad minu tegemistest veits aimu saada, siis ma võtan lühidalt kõik kokku.
on 13. september. kool on kestnud juba tervelt 2 nädalat. raske ta nüüd on, aga ma ei vingu, sest hea on. kuramuse hea on, sest mu inimesed on head.
AHJAA! uudiseks on see, et neiu Kokk hakkab nüüd ratsutamas käima :D ise ka imestan, siiamaani.
mis siis veel ... neid fakte ja asju on nii palju, et ma vist jääkski neid siia trükkima. ei viitsi. kõht on ka tühi, pean sööma minema jne. ja homme on biokeemias töö. seda õpin eelkõige.
panengi punkti ja lähen. nüüd vast hakkab neid postitusi rokem siia sadama. loodetavasti.
nägemissst.

06.08.2009

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus
ja see oli... ilus

Hiljem samamoodi vaatasid sa mind
ja Su silmad olid kahtlustusest pilus
et kas räägin vaid või armastan ma Sind
ja see oli... ilus

Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga valus
keegi oli mul, kes minult andeks palus
tal oli põhjust, see oli valus

Kaua seisime ja tummalt seisin mina
tuhat korda ise patusem kui Sina
aga Sina olid see, kes andeks palus
ma ei vastand, see oli valus

Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi
teise tuppa mulle üles tegid voodi
ise läksid ja Sind nägin uksepilust
see mis nägin, oli väga, väga ilus

Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
mina magasin ja tundsin pead mul silus
Sinu käsi, see oli ilus.

---------------------------------------------------
jah, jaan tätte on siiski parim eesti laulja üldse. ja see on kahtlemata tema parim laul.
käisin eile ta kontserdil. emaga. mõtlesin, et "ah, niikuinii on mingi jamadus", aga ei, kaugel sellest. parim kontsert, kus siiani käinud olen. mõtlesin, et miks see küll nii võis olla ja välja mõtlesin seda, et tema laulud ei ole lihtsalt mingi ... tümps ja lärm, vaid tal on oma sõnum. sõnum, millest vaid vähesed aru saavad, kuid need KES saavad, vot need on õnnelikud inimesed :)
lauluväljak oli rahvast täis, inimesed istusid lava ees asfaldil ja lihtsalt nautisid. kõik kõikusid muusika saatel, laulsid kaasa ja see OLI ilusaim kontserdielamus. ma usun, et isegi kui oleksin viie tonnise madonna pileti ostnud, ka siis ei oleks nii hea olnud :)
oleks vaid kõrval olnud head head sõbrad ja lähedased, oleks olnud IDEAALNE.

see selleks.
elu vist hakkab rööpasse minema.
faking hell, oli ka viimane aeg.

varsti hakkan õppima. vähemalt üritan.

Kõik läheb halvasti.
Hommikul magasin sisse.
Tööl keerasin käki.
Palka ei saanud ka nii palju kui lootsin.
Ma olen haige.
Ja pidevalt närib miski mu hinge ning see on valus. Valusam kui neli eelmist punkti. Raske, lihtsalt nii raske on. Ja mitte keegi ei aita. Ma olen täiesti üksi. Omas maailmas.

Ma tahan kuskile kaugele. Kuskile kaugele kaugele, kust mitte keegi mind otsida ei oskaks. Ma lihtsalt tõmbaks teki üle pea ja oleksin. Oleksin üksi, oma mõtetega. Ma soovin, et see viha ja kurbus läheksid ära. Mulle pole neid vaja. Ma tahan olla jälle see vana Lilian, kes oli aasta tagasi. Ilma murede ja probleemideta. Ma ei taha seda enam. Ma lihtsalt ei JAKSA ! Kui asjad hakkavad vähegi selgemaks saama, tuleb midagi suurt. Ja see on alati nii. ALATI rikub miski mu tuju ära. Ja mitte ainult tuju. Terve elu.
Kurat kurat kurat !

Nüüd on nii,
nüüd on käes.
Hommikust peale on tunne,
et on imelik päev.

Vahet pole kuhu ma,
võin ringihõljudes
juhuslikult sattuda.

Ükstaspuha ükstaskõik
ei ole võitmine tähtis
vaid tähtis on sõit.
Lendan sisse ma ustest
mis on lahti mu ees.


Ref:
Armastus on õhus
see kleebib nagu moos
kohe kaugelt näha
et tegijad on koos.

DJ pühib higi
sada aastat vanad lood
täna olen vaba
tantsin nagu loom.


Mõnel proual kindel plaan
lõhnab kui lilled
mesilased tulla saaks.
Mõnel mehel
selge see-
rütm on veres
mitte kätes ega
jalgades.

Mul on hästi
mul on hea
Mul pole vahet mida teised
minust mõtlevad.
Kell on poisike veel
ja öö on kummuli ees.


----------------------------------------------

jah, viimasel ajal lisan liiga palju laulusõnu siia. aga keda huvitab. mõnikord on just muusikas peituvad sõnad need kõige paremad, mis mu hetkelisi mõtteid ja tundeid kokku võtavad.
viimasel ajal olen sassis olnud omadega. mõtteid on tohhuijaa ja nende kõigi läbimõtlemine ja lahtiarutamine on nõudnud tohutuid pingutusi. ometi olen omadega enam-vähem mäel. sügiseks olen püstitanud kuhja eesmärke ja parem oleks, et ma nendest ka kinni peaks, sest vastasel juhul olen enda peale VÄGA kuri.
töötanud olen ka nagu loom. aga ma ei kurda. võiks öelda, et olen selle tempoga juba ära harjunud ning ausaltöeldes ma iga päev ootan kannatamatult, kuna jälle minna saan.
vahepeal olid mul jälle kaks üüberhead päeva. taavi seltsis. tundsin end paremini kui varem. ei tea miks, aga nii oli lihtsalt. aitäh sulle musi :)
eile käisin Igori süntsil. "tagaaed on ilus" ja "monokulmud" on vähesed killud, mis seda sündmust meenutama jäävad. rääkimata Hitleri rongist, sellest, kuidas Kull omale kellad seinale riputab, kuidas mõni mees end käbestega rahuldab ja kuidas me päev läbi kulmudega müristasime. ei saa kurta.
homme lähen jälle tööle. päev läbi leivajagamist :D
see selleks.

nautige suve viimast kuud. see läheb ruttu.
järgmise jällenägemiseni.

:)

Why do birds suddenly appear?
Everytime you are near
Just like me
They long to be
Close to you

Why do stars
Fall down from the sky?
Everytime you walk by
Just like me
They long to be
Close to you

On the day that you were born
The angels got together and decided
To create a dream come true
So they sprinkled moondust in your hair
Of gold and starlight in your eyes of blue

...

lihtsalt KÕIGE PAREM ! :)

21.07.2009

Üle poole suve on juba läbi. Märkamatult veeresid need kaks kuud. Ja kui tagantjärgi mõtlema hakata, siis polegi nagu eriti midagi teinud. Ainus kolm meeldejäävat asja on jaanipäev, kips ja Taavi :) Kõik kolm on head. Kips küll mingis mõttes mitte, aga enamasti kaasnesid sellega ikka igast head asjad.
Nüüd lõpuks sain ka tööd. Tartus. Täitsa normal koht on. Mutid on lahedad ja viskavad kogu aeg nalja :D Njah, mingi suur risk on ka pidevalt, et tapad kellegi ära, aga noh, sitta sellega. Juhtub ka paremates peredes. :D
Nüüd peale pikka magamist vaatasin Simpsonite filmi. Jälle. Huvitav, et igal vaatamisel leian palju uusi detaile, mida varem märganud polegi. Täna näiteks, leidsin omale järjekordse lemmiklaulu. Vana ta nüüd on, aga see pole üldse oluline. Sõnad on hea ja muusika veelgi parem. Nüüd ketran seda kümneid ja kümneid kordi, nii hea on.
Varsti lähen jälle magama. Reedel tööle. Hommikul kell 5 :S Eile, kui kell 4 äratuskell helises, siis ma küll mõtlesin, et ma sõna otseses mõttes kõngen. Tõmbasin aga suure tassi kohvi sisse ja ajasin end kuidagi käima. Eks näis, mis siis saab, kui mul 3 pikka tööpäeva seljataga on. Siis ma küll vist suren.
See selleks.
Lähengi õue. Korjan herneid. Kaks päeva olen neid juba söönud. Meeletutes kogustes. Süda on paha, aga ikka söön. :D
Olgu. Ilusat suve lõppu, seltsimehed !

Ei midagi uut siin päikese all

Njah, ammu pole siia enam midagi kirjutanud. Samas, millestki pole rääkida ka olnud. Elu veereb nagu ta veereb, kipsist sain lahti ja pärast seda on natuke kiiremaks ka läinud. Käisin Taaviga Tartus, kaks päeva. Üüber oli, ei saa üldse kurta :) Kinos käisime ja ... Jääaega vaatamas. Päris fun oli. Tammetõrud ja asjad :D Siis käisime verd andmas (noojah, kes käis kes mitte :D), ringi töllasime ka igal pool.
Siis tuli ema linna. Temaga töllasin ka kaks päeva. Käisime Kerdo ja Kenerti juures. Sain endale tööd. Tartus. Järgmine nädal läheb lahti. Fakk jee. See selleks.
Enam ei viitsi. Praegu peaks varsti minema Palamusele, koos Krissu ja Katjaga. Eks homme annan teada, mis, kes, kus ja millal.
Seniks,
Nägemissst !

Nii. Kirjutaks siis midagi sisutihedamat, kui viimased postitused.
Elu on igav. Midagi ei toimu. Päevast päeva istun netis, kargutan ringi (njah, vale sõnastus, sest karke pole juba ammu kasutanud), loen Potterit, vaatan arvutist Simpsoneid ja vahetevahel võtan veits päikest. Viimane küll minu erialaks ei saa, sest liigse päikese tõttu olen kätele saanud villid ja valus on. :S
Igav on küll, kuid muidu ... Võiks öelda, et muidu olek on lihtsalt suurepärane. Füüsikas küll kukkusin läbi ja mitmes aines veel, kuid koolile lihtsalt ei jaksa enam mõelda. Lihtsalt kõik mured ja jamad ... Lihtsalt läksid ära :) Pole end viimased poolteist kuud nii hästi tundnud, päriselt. Ja loodetavasti tunnen sama hästi ka edaspidi.
Ja näed, saigi jutt otsa. Eks näis. Teoreetiliselt peaks nädala pärast elu veits põnevamaks minema, sest saan sellest kahest kilost oma jala küljes lahti. See selleks.
Olge mõnusad :)

leia mind siin
otsi mind, kaugustesse vii,
sest ennast peita ma ei suuda
leia mind siin
kui see nüüd tõesti ongi nii
mu varjuks muutu, jäägi nii

tõesti, mida ma nüüd küll tegema peaks ... !? :S

ja vot NÜÜD läheks küll peole :P
viimased kaks päeva ... WOAH ! kas tõesti see lõhutud peegel on süüdi mu õnne pöördumisel? ei tea ja ega vahet polegi, mis süüdi on. mul on hea ja muu pole oluline :)

miks see kõik IKKA VEEL nii raske on !? :(

jaanid '09

Niisiis. Kirjutan veits pikemalt, mis siiski mu janipäeval juhtus.
Linna jõudsin pool5. Siis ruttu Krissu poole, kus mulisesime niisama kella 8ni. Siis lõime audi A3-le hääled sisse ja kõva muusika saatel kimasime Külitsesse. Kõik olid niinii korralikud, et kohe imelik hakkas. Mõtlesime, et lahjad vennad ning hakkasime ise kohe jooma. Kuna päeval suht eriti midagi söönud polnud, siis kärast kahte kaheksast pitsi juba pea surises. Aga kas me sellest hoolisime? Oo ei. Kohe läks peale kolmas ja neljaski pits, piip ja kartulisalat. Poisid läksid jalkat mängima ja ega minagi sitem vend polnud. Jalanõusid jalga ei pannud ja kohe varsti mõistsin, et see oli viga. Mängu esimesel minutil sain Heli käest jalga, mängu TEISEL minutil Voova käest :D Aga kas ma sellest hoolisin? Oo ei. Mängisin edasi. Mängu neljandal minutil, kui just põnevaks läks, leidsin põlllt mingi augu ja väänasin vasaku jala välja. Liikusin tuppa, panin jalale külmutatud jõhvikaid peale, puhaksin kaks minutit ja läksin peole tagasi. Jalkat enam ei mänginud. Minu õnneks. Jõime veel, niikaua kui kohale sadasid Kris, Kala ja Kala kaks naist. Edasi ei mäleta. Pilt tuli tagasi siis, kui Krissu ja Vovaga sauna läksime. Udjasime leili ja jooksime järve ujuma. Vot see oli mõnus. Siis jõime vel, lõin vanaemaga pitse kokku ja pilt oli taaskord kadunud. Ja JÄLLE mäletan seda, kui sauna läksime. Ja ujuma. Seekord ujuma ei jõudnudki. Väänasin parema jala välja. Fakk jee. See oli aga suurem pauk. Naasin peole, kus vedasime Krisiga joomise peale kihla ja JÄLLE oli pilt kadunud :D (Kui nüüd mõtlema hakata, siis on mõne koha peal ikka suured mäluaugud :D)
Siis kui väljas juba valgeks läks, kukkus Kris bemmi lammutama ja kohe varsti pärast seda kobisime magama. Vähemalt soov oli suur. Aga kas meil lasti? Mkm, eksite, ei lastud. Saime oopis serenaadi kuulda. Tervelt oma kahe tunni jagu :D Kuna istusime sauna teisel korrusel, polnud mul võimalik isegi alla minna, sest viina tuimestav toime hakkas kaduma ja jalad lõid tuld välja. Joosutasin siis Vovat, kes tõi mulle kõik vajaliku voodisse :D:D:D Umbes kell kolm läksid poisid alla endasi pidutsema, magada sain kella 8ni. Roomasin KUIDAGI alla, tuppa Krissu voodisse. Ärkasin 9.39, seda mäletan täpselt. Lonkasin kööki ja palusin transporti traumapunkti. Käisime siis selle võrratu Chrisleriga Tartus, kus sain kipsi. AJEEE! Külitsesse jõudsime kuskil pool 11. Kuna kipsi peale toetada ei tohtinud, siis mind kanti kätel, sõna otseses mõttes :D Isegi ratastool toodi kuskilt pööningult alla :D Ei, tol hetkel ma oma tegu ei kahetsenud. Teenindus oli lihtsalt ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜBER ! Ükshaaval käidi mind lohutamas ja viinahaisudega täis jootmas :D Kella 13ne aeg läksin ratastooli ja kätelkandjate abiga õue, lamamistooli. Rahvas polnud kaugeltki mitte veel kaineks saanud. Tehti nalja, suitsetati kitseliha ja vorste. Taaskord toodi kõik kätte :D Istusime siis seal kella 6ni ja siis hakkasime Tartu poole sõitma. No kõigepealt me loomulikult lämbusime, sest alkohaisud olid meeletud. Helen vajuski kohe ära, sest istus kahe haisva tondi vahel.
Koju jõudsin kell 7, läksin voodisse, käisin paugu netis ja magasin hommikuni.
Jah. Tegelikult on ikkagi jama, et see kipsijama tuli, aga pidu ma kohe üldse ei kahetse. Peo tegid heaks inimesed. Nii lahkeid ja abivalmis inimesi ei ole juba jupp aega näinud. Päriselt. Aitäh teile, et olemas olite. :)

Ja kokkuvõtteks võin öelda, et need jaanid jäävad meelde kui kõige paremad jaanid, mis mul KUNAGI olnud on. :)

kirjutan siis ruttu ruttu siia midagi üles, enne kui meelest ära läheb. on, mida tulevatele põlvedele jäädvustada.
sellised laused siis, nagu:
*Eminem "Coming out my closet"
*"on üks roobert, kes elab Mõrnaja 12"
*kes ei tööta, see on töötu
*täiatapjavarras
jpm, mis praegu meelde ei tule, aga kui juhtub tulema, siis kohe panen kirja.
jah, VÄGA hullud jaanid.

ja ma tahaks NÄHA, et õnn nüüd mu õuele tulemata jätab. täna lõhkusin oma kõige ilusama, kõige suurema ja üldse, KÕIGE KÕIGE PAREMA peegli ära :/ ja killu astusin ka jalga. tore-tore.

jep, lõpuks käes.

Palju õnne kõigile ! Te küsite miks ? Loll küsimus. Sellepärast loomulikult, et täna algas ametlikult suvi. Kuigi ega eriti sellist ilma suveks lugeda ei saa. Vihma küll enam ei saja, aga mis sa ikka seal väljas passid, kui päikesest pole haisugi.
Erilist asja mul siia kirjutada ei olegi, sest mu elu on igav. Nüüd olen kaks päeva lihtsalt filosofeerimisega tegelenud.
Üleeise näiteks, kui oma ringil käisin jälle, kõndisin mingist talust mööda, mille õue peal siblisid kanad. Ja siis äkki tärkas mulle pähe mõte, et kui vähegi uskuda seda juttu, et kui me ükskord kõik ära sureme, muutume me mingiteks loomadeks, siis MIDA ma teeksin, kui ma oleksin kana. Sa jooksed päev otsa mööda õue ringi, otsid mingeid vihmausse, vahepeal saad kukelt kabistada, muned mõne muna ja ongi kogu elu. Ulme täiesti. Joogiks saad ka ainult vett, ei Spraiti, ei kokat, ei midagi alkohoolset. Süüa ... no selle pärast muretsed ise. Sööd kärbseid või midagi. Ja nad ei räägi ju ka omavahel. Niipalju kui mina olen aru saanud. Sellele järeldusele jõudsingi, et kana ma küll kunagi olla ei taha. Pigem koer või midagi.
Vuhh, lolli juttu ajan. A mis vahet seal on tegelt. Kunagi tulevikus hea lugeda, kui idiootselt ma kunagi mõelnud olen :D
Homseni siis, seltsimehed !

Nii. Kuna mul on nüüd maal ka nett, kirjutan siia veits sagedamini, nagu te juba aru olete saanud ka. Elu on kirju. Nagu see liblikas, kes lendas mu kanni peale, kui ma õues päikest võtsin :D Eile tšillisin ringi. Kõndisin (jah, see jutt viskab mul ka juba üle vaikselt), keetsin tatart, sõitsin autoga, lugesin raamatut ja olin telefonijaamaks. Kella 4 paiku umbes helistas sõber Kadri ja kutsus mind sauna. Mõeldud-tehtud. Kell 8 olin platsis. Joogiisu oli suur, aga paraku olin autoga. Jah, jala oleksin ka saanud minna, aga pärast ma jee oleks tagasi viitsind minna. Meiega liitus ka Natasha, kellel parasjagu esines emoperiood. Rääkisime ilmast, elust ja meestest ja nii see aeg lendas. Piibutades. :D Vahepeal käisime leili viskamas, niikaua kui Kadril alati paha hakkas ja jälle pidime ära minema. See selleks. Mulle meeldis. Hea oli. Ahjaa, selle kraatrimõõtu tiigi juures käisime ka. Ujuma oleks ka läinud, aga nii kui jalad vette said, läksid mõlemad külmast krampi, nii et mina seisin kaldal, kuni kahepaikne ujumas käis (jah, oleks pidanud ikka midagi siiski selga panema, mitte poolalasti tuule käes seisma. täna hommikul pidin kaks ibuprofeeni võtma, et alaseljavalu üle läheks :S). Koju jõudsin pool 12, ajasin auto garaaži ja ronisin ruttu ruttu teki alla
sooja. Ja netti loomulikult ;)
Täna hommikul ärkasin pool 11. Sõin, pesin streptokokid maha ja mõtlesin, et lähen netti jälle. Ja siis, juhtus äktšjon. Panin juhtme pistikusse ja mis siis juhtus? Pistikust lõi leeke välja ja ma sain enam-vähem infarkti, sest arvuti enam pilti ette ei võtnud. Oh jeebus! Ma olin NII kuri. Mõtlesin, et no tore, siis kui asjad hakkavad veidi paranema, läheb JÄLLE midagi nässu. Siis aga, tund hiljem, kui üritasin raadiot käima panna, ei võtnud see ka voolu. Tore. Siis avastasin, et mul pole pistikutes voolu. Käisin ruttu, lülitasin seed korgid, või-mis-iganes-need-ka-pole, sisse tagasi ja rpoovisin uuesti. OOOOO FAKK JEE ! Töötas :D Pole juba jupp aega nii õnnelik olnud :D
Kell 14 käisin Palamusel, Kristjani lõpetamisel. Suht igav oli. A see selleks, pole oluline.
Nüüd istun Kaareperes, peol. Vaikselt juba häirib, et ma neid häid ja kalleid jooke siin kunagi juua ei saa :S Ootan, kuni rahvas täis jääb ja siis toimetan isa mingile süntsile, Kristjani lõpuläbule ja siis saan koju. Lõpuks. Uni on silmas juba.

Head suve teile, mis homme saabub ;)

Ja järjest enam on mul tunne, nagu ma elaks Wall-E multikas ;)

18. juuni 2009

Teate, ma olen lõpmata vihane selle lehekülje peale praegu, sest hetk tagasi lõpetasin oma kirjutise, ning siis ... pop pop pop, kõik kustus :S Aga see selleks. Üritan seda taastada, nii palju, kui meeles on.

Täna oli üle aja üks suurepärane päev. Suurepärane mitte selles mõttes, et sai midagi head/huvitavat/põnevat/kasulikku tehtud, oh ei. Lihtsalt ... oli hea päev. Ei oskagi öelda, kas selle tegi heaks mu puhanud närvirakud, mille sünapsid omavahel enam aktsioonipotentsiaali edasi ei anna (jah, füsioloogiliselt täiesti vale lause, aga no mis vahet seal on), või inimesed, kes viimaste päevade jooksul lihtsalt nii head nii head on olnud, ei tea. Aga see selleks.
Räägiks siis veits oma päevast, milles midagi huvitavat iseenesest ei olnudki. Ärkasin kell 11. Oleks edasi maganud, aga ei lastud. Külm oli ka ja padi oli ka kuskile kadunud. Tegelikult ärkasin juba kell 8, kui ema äratuskell teises toas keskeltläbi 3 minutit järjest helises, kuid mingil moel õnnestus mul jälle kookonisse kerida ning uuesti magama jääda. Niisiis. Plaanis oli päev täis õppimist, aga arvake, kui palju ma sellega tegelesin. Nada, konkreetne nulllll. Mingi aeg tahtsin välja päikest võtma minna, aga nii, kui ma oma nina välja pistsin, läks päike pilve taha. Ja nii mitu korda. Ah, see selleks, eks ma siis ootan pilvituid päevi, kuid mind teades, leiab päike siis need olematud pilved ka üles.
Ahjaa. Kõndimas käisin ka. Tegin veits pikema tiiru kui tavaliselt, tuju oli selline. Väljusin kuskil kell 20 ja koju sadasin sisse umbes nii pool 11. Algul oli ilm täitsa hea. Tuult ei olnud ja päikest oli ka. Hiljem aga, leidsid mind üles pilved. Jah, tavaliselt oleksin ma ruttu koju kiirustanud, aga täna ma seda ei teinud. Ja siis, kui telefonist hakkas James Morrissoni "Please don't stop the rain", läks lahti vihmasadu. Ja teate, ma ei oska seda isegi seletada ... Aaaah, lihtsalt superluks. Kõndisin mööda maanteed, ühtki hinge ei liikunud, vihma sada, kuulasin muusikat ja naersin omaette. Ei, tegelikult seda vist naermiseks nimetada ei saa, pigem naeratasin. Kõlab veidralt, aga tegelikult see nii ei ole. Lihtsalt ... nii nii hea oli. Jah, parema meelega oleksin kellegiga koos kõndinud, kuid mis seal ikka, ma saan endaga ka hästi läbi :) Need viimased pool tundi mu jalutuskäigust olidki päeva parimad, kahtlemata.
Aga siinkohal ma ei raiskaksi rohkem teie aega. Suvi on juba ju sama hästi kui käes ja teil on parematki teha, kui toas istuda ja kellegi teise blogi lugeda :)
Ise hakkan ka õppima. Homseks vaja ära lõpetada, siiani on tehtud keskeltläbi pool (kolme päevaga ! ! !), nii et nähtavasti tuleb unetu öö. Aga see selleks, kuulangi Blue October'i "Hate me'd", mida nii arvuti, plaadi kui telefoniarvestuses olen kokku kuulanud nii umbes 75 korda ja olen omaette. Mõtlen, sest sellega olen tegelenud juba terve viimase kuu.

Teie aga, mu kallid. Nautige suve, tšillige, käige pidudel ning kui õhtuti vihma sajab, minge õue, sest ainult nii sisustate oma suve kõige paremini :)
Kallid olete, te teate seda ise ka.

avastasin enda jaoks uut laadi muusika. blue october, yeah.

I want to swim away but don't know how
Sometimes it feels just like I'm falling in the ocean
Let the waves up, take me down
Let the hurricane set in motion, yeah
Let the rain of what I feel right now come down
Let the rain come down

Adjöö, kullakallis Geenitehnoloogia. Adjöö kallid "sõbrad" ! :)

muhahahahaaaaa!

Elu on hernes - ei väsi seda kordamast.
Täna on tuju hea. Ei tea, kas süüdi on see Heade Mõtete Linna õhkkond, või miski muu, aga tahaks kohe rõõmust laulda :D Ei ole vaja karta ... Ma ei hakka siinkohal laulma. Oo ei. Selle jaoks on vaja rohkemat kui head tuju. Selle jaoks on vaja ... Katjat. :D Suurtes kogustes Katjat. Ja spraiti ka. Ahjaa muide, mis ma ükspäev avastasin. Ilm oli soe, päike paistis ja palav hakkas. Mõtlesin, et ei viitsi vett juua, võtan ühe spraidi. Ja kas ma sain seda juua? Mkm, ei saanud. Nüüd on spraidi maitse vist alatiseks ära rikutud ja seda kõike tänu millele? Jah, sellele rehaga eidele, kes nüpeldab kõiki kes tema pudelit puutuda julgevad. :/ :D
Istun siis, nagu juba öeldud, Tartus. Plaanis oli pikem linnaskäik, aga my ass ma seda teha viitsisin. Käisin ainult korra poes, haarasin riiulilt 2 coolerit ja nüüd ma siis istun. Joon coolerit ja vaatan telekat. Njah, paremat teha ju pole ka ...
Ja simsi avastasin jälle (kas ma seda juba ei maininud? Vist mainisin, nii et ma ei hakka sellest enam rääkima).
Miks ma üldse linna tulin? Tüüe koosolek, mis muud. Nüüd magakski veits, nii 2 tundi ja hakkaks minema.

Nägemisst, mu seksikad.

Nii, seltsimehed. Pidu läbi. Lõppes suure taldrikutäie friikate, viinerite ja peavaluga. YAY! Ei, tegelt ma ei kurda. Juua sai, nalja sai, kõike sai. Jah, olgem ausad, pidu OLEKS võinud vatuke teistmoodi siiski kulgeda, aga see selleks. Kui nii läks, siis läks, aega tagasi ei keera.
Teen siis lühikokkuvõtte järeltulevatele põlvedele. Jõudsime kohale mingi 10 mintsa enne 10t. Peost (mis pidigi kell 22 peale hakkama), polnud haisugi. Istusime törtsu autos, jõime (kes Katjat, kes Nestead :D) ja kõmpisime ühte kuramuse mõnusasse kohta piipu tegema. Seal me siis kimusime, ajasime rahvast kokku. Umbes nii kell pool 12 panime piibu kokku ning läksime peokeskmesse. Niivõrd kuivõrd peokeskmesse tegelt. Sees ei käindki. Tšillisime mujal. A see selleks. Ei kurda :D
Pool 1 käisime Kaareperes. Viisime Katriini koju, rahuldasime oma loomulikke vajadusi ning mina sõin võileipse. SIIS naasesime Palamusele, kus neiu Kristin pidas maha pika kõne, ma rääkisin ka paugu (mäletaks siis, millest ainult :D). Siis tšillisime veel ja veel ja natuke veel, siis sai kell ... 2 vist. Noorhärra Kris, kes hävitas veerandi mu kallist pudelist, käis sees ja tõi meile friikaid vinkudega. Soolased olid raiped, aga kõht oli tühi ja hädaga sõime need ka ära :D (ja jad ütlevad, et alkoholis on piisavalt süsivesikuid, et kõht ei tohiks tühjaks minna. my ass. :D).
Pidu sai üllatavalt vara läbi, juba kell 3. Jätsime siis oma rahvaga hüvasti ja kimasime minema. Koju jõudsin kell ... pool 4. Koristasin ruttu oma tuba nats ja ronisin teki alla. Peavalu oli MEEEELETU! Siis helistas mulle Taavi, kes laterdas ka oma 45 minutit. Tegi mulle musträsta häält ja niisama tuju heaks. :)

Ja ongi kogu pidu. Oli mis ta oli, ei kurda eriti. Varsti uus, sinna lähen ka kindlasti. Seekord jäi ju piletiraha alles :D:D

Nonii sõbrad/seltsimehed!
Käes on suvi. Või noh, mitte ametlikult, aga siiski, kui arvestada sellega, et nüüd on tavaliselt ikka nii umbes 20 kraadi kanti sooja ja muidu on ka hea olla, siis võib öelda, et suvi on täies hoos. Täna näiteks on Palamusel suvealguspidu. Umbes nii 15 mintsa pärast peaks mu hoovi sõitma Krissu, kes mu peale korjab ning kellega koos me sammud (siinkohal uued bemmi kummid :D) Palamuse poole seame. Mõtlesin algul, et ei lähegi, kuid kuna viimasel ajal on tohutult palju jamasid ja probleeme olnud, mõtlesin, et mis seal ikka. Käin paugu läbi, libistan oma Katja sisse, pidutsen natuke korralikumalt kui viimasel ajal kombeks ning siis magan terve homse päeva :D Jah, mured ei kao selle peoga kuskile, kuid korraks, kasvõi ainult veidikesekski mõtlen millegi muu kui murede peale.
Plaanis oli mingit sorti suurem postitus teha, kuid näed, ei tule neid lauseid täna kuidagi ...

Ah, loodan, et vähemalt mu keeruline elu end ükskord sasipuntrast lahti keeraks nagu tertsiaalse struktuuriga DNA ahel enne DRA replikatsiooni või transkriptsiooni.
Lihtsalt ei jaksa enam ...


:(

jah, ei ole kõik nii lilleline midagi. mõtlesin üht, välja tuli hoopis teine.
kahju, et sa seda ei mõista.

Dagö - Armastuslaul

Me lõpuks kokku saime eile
ja mina istusin ja kuulasin
vist alati on keegi teine
su jutud kuulan’d mis mulle rääkisid
ja mina samutigi aegamisi lauseid
mis ammu valmis teht
kuid häälega ei ole hüüdnud välja
kannatanud paineid
olen endale neid hoi’d pool meelega

Oh Jumal kaua võtab aega
et kasvaks aju
kus mõte sees
oh Jumal anna meile aega
et mõelda mõtteid
millel mõte on sees

Me lõpuks kokku saime eile
kui enne eilset poleks tundnudki
kui oleks hoopis keegi teine
kes alatihti on öösel und mul viin’d
kuid ikka pooleli jääb teekond
nii ka seekord
vaid jõudsin öelda ma et armastan
jääb loota kunagi ehk istume nii veelkord
ah kui ärakell ei oleks karjatan’d

jah, nagu ma juba kord ütlesin, ei saa ühel inimesel nii pikalt hästi minna. mu elu veereb nagu hernes mäest alla :S

aga, netist leidsin ühe hea Chuck Norrise nalja:
If you have five dollars and Chuck Norris has five dollars, Chuck Norris has more money than you.
ah, ei tegelt. see suht leierdatud :D üks on veel hea:
When Chuck Norris does a pushup, he isn’t lifting himself up, he’s pushing the Earth down.

natukegi nalja mu kurba argipäeva, mis siis, et eriti naljakas pole :)

jah, ma olen kõige ebaõnnestunum inimene maailmas.

Nii. Mõtlesin, et võiks midagi kirjutada jälle vahelduse mõttes :D
Kogu aeg on kiire kiire kiire. Kuna terve semestri olen lihtsalt molutanud, tuleb praegu kohe ERITI kõvasti vaeva näha. Nii siis mööduvadki tunnid ökoloogia, geneetika, rakubioloogia, füüsika, füsioloogia ja saksa keele seltsis. FUN FUN FUN ! (my ass). Nüüd olen kaks päeva tohututes kogustes filme ja Simpsoneid tõmmanud, et ootan kohe kannatamatusega eksamite lõppu, mil saan rahus oma ilusas kollases kotttoolis istuda ja filme vaadata (siia käiks see liikuva keelega smail nüüd).
Miks ma üldse siia kirjutan, kui ma võiks selle asemel hoopis geneetika kordamisküsimusi vastata te küsite? Istun praegu Kaareperes, onu sünnipäeval (Viive sünnipäev 46 nagu siin tavaliselt öeldakse :D). Sõin siin end võileivatordist, sajast sordist paneeritud lihadest ja marineeritud kotlettidest ja kookidest ja tordist ja salatist ja kalast ja veel miljonist asjast peaaegu lõhki (päris lõhki ei lubatud süüa, keeld pandi peale :D) ja nüüd ma siis lösutan siin, kõht head paremat täis ja ootan, kuni rahvas täis jääb ja saan ema koju kantseldada, kaine rool nagu ma olen :):D
Homme enam lösutada ei saa. Mind ootab tervelt kaks-kolm tundi lõbusasti trimmerdamist :D Oleks siis ilm vähemalt ilus, aga seda luksust lubada ei saa. Järelikult, ka päikest ei saa võtta. Tuleb oodata, mil päike jälle külas käima hakkab, peab ju oma ilusat jumet hoidma ja praegu olen ma küll üleni valge :S:D
Jah, see on nüüd ka teaduslikult tõestatud, et täis kõht tekitab unisust. Ma ei viitsi enam kirjutada. Lähen pikutan veits ja surun toitu allapoole, siis saan veel torti võtta :D
NÄGEMISSST, Seltsimehed ! :D

05.05.09

Polegi enam jupp aega jõudnud siia midagi kirjutada, elu on lihtsalt nii kiire kogu aeg :D lendan muudkui Narva mnt 27 (oli vist, või oli 25? ah, ei tea, suva :D) ja Külitse vahet. Teen tatart ja joon lattet. Vahepeal istun netis, tšillin niisama mööda Tartut ja sinna see aeg kulub.
Täna kirjutangi siia seetõttu, et üle pika aja on mul igav. Kuigi, ma ei tohiks üldse kurta - ootab mind ju kotttool ja härra Juure kirjutatud raamat. Ah, aega on selle kiire asjaga. Olen nii laisaks läinud, et isegi lugeda ei viitsi eriti.
Kõht ongi tühi, pole olnud aega isegi midagi süüa. Peabki end kööki vedama. Ja mida ma seal teen? Kolm korda võite arvata. Arvasite õigesti, loomulikult. Tatart, mida muud :D
Aga olgu, lõpetan siis praeguseks ja lähen sinnadõ. :D

hästi hästi hästi

viimasel ajal on kõik liigagi hästi läinud. kuidagi KAHTLASELT hästi. mul on selline karvane tunne, et varsti läheb midagi kohe väga valesti, sest nii kaua ei vea kohe mitte kellelgi. eks näis, mis saab ja kuidas läheb. loodetavasti aga läheb veelgi paremaks. oleks tore. ei tahaks kohe seda lõppu näha.


sa tead, et tähendad mulle palju :)

SÜDASUVISEL PÄEVAL

südasuvisel päeval kui päike on kütnud kuumaks mu punase sportauto istmed
ja ma kihutan muusikat kuulates sihitult mööda kiirteed
tahaksin teada kellele kätte maksta selle tühja ja mõttetu päeva eest - elu
eest üldse
elu eest mida ei viitsi tõsiselt võtta kuid mis ometi häirib ja ärritab
kuidagi meeli
et mõnikord sooviksin peksta rautatud saapaga kellegi näkku kes pole keegi

ja milleks peatuda märgates teeääres tütarlast - kollases kleidis - kes
tõstnud on käe
mu päike on niigi ere ja valus ja niigi on palav see päev
sest selge on see et vestlus mis areneb (kui ma ta võtnuks ka peale)
ei erine sellest mis tehtud ja räägitud aastaid on varem

ja naeruväärt loota on midagi enamat midagi kusagilt mindagi väljaspoole sind
ja päev millal ma suren on oodatud aga ta ei huvita mind

Esmaspäev, 13. aprill

Ma armastan tänast ilma. On külm, raske, sombune ja üleni pilves. Selline ilm iseloomustab suurepäraselt mu tänast tuju - tuju on olematu. Ma ei oska seletada, miks see nii on, aga see lihtsalt on. Kõik on kuidagi kokku jooksnud. Oleks see võimalik, teeks restarti. Vajutaks korra Stardist Shut down ja sealt Restart. Hakkaks otsast peale selle jamaga. Teeks teisiti. Kõike ei teeks, mõni asi mulle isegi meeldib, aga enamuse teeks uuesti.
Keda huvitab, siis olen endiselt haige. Vahepeal hakkas isegi paremaks minema, aga njah, see selleks. Nüüd tuli jälle külla väike palavikupoiss ning võttis kaasa nohu ja kõva köha. Nüüd nad siin võtavad minu üle vaikselt võimust.
Aeh, täna tuleb minust sõnu kohe tangidega välja kiskuda. Ei jõua enam üleval ka olla, peaks magama minema. Küll jõuab seda anatoomiat ka õppida, eksam alles neljapäeval siiski.

Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.

ei oska seda lihtsalt sõnadesse panna :)

Jah, ma olen haige. Jälle. Tore on öösel kokku kukkuda ja voodis 39-se palavikuga ringi vehelda. Njah, ei sobi mulle see haige-olemine. Vähemalt on keegi, kes mu üle muret tunneb, ja see on hea. Vajadusel võin helistada ja endale tellida kõike, mida tahan, alustades rohtudest ja lõpetades Domino küpsistega ;)
Viimased nädal aega on nii nii kiired olnud, et isegi ei meenu, mida täpsemalt ma teinud olen. Öösiti olen maha pidanud maratone, jooksunud öösiti läbi Tartu linna (njah, ärge teie just pesust tulnuna välja minge, võite ka palavikuga lõpetada), olen juurde saanud uue sõbra, kellega Taavit mõnitada, olen õppinud kala tegema ja kõike muud veel, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Parem lähen teen omale veel ühe laari teed ning ootan 8-t, kui mulle tuleb Krissu järgi ja lähme Mariann juurde natuke pidutsema ;)

Soovitus: Minge kõik õue. Päike paistab ja kevad möllab juba viimased 2 nädalat. Te olete lollid, kui raiskate oma aega toas telekat vahtides !

Trallallaaa. Elu on ilus. Päike paistab, väljas on 5,8 kraadi sooja. Mida paremat veeel tahta!? Njah, biosüstemaatikas võiks ju läbi saada, aga seda on kohe kindlasti liigagi palju palutud :D
Igatahes. 4 viimast päeva on olnud lihtsalt liigagi imelikud. Mind on hakanud kummitama unetus. Te mõtlete kindlasti, et miks see asi imelik on, aga teate, minu puhul on see kohe VÄGA imelik. Kui ma tavaliselt olen harjunud nii umbes 9-11 tunniga ööpäevas, siis 4 eelnevat päeva olen voodis veetnud kõigest nii umbes 3-4 tundi. Silver ükspäev küsis, et MIDA ma selle ülejäänud ajaga teen. Vastasin talle, et vaatan filme ja olen niisama äge. :D Tegelt asi nii lihtne ei ole. Ma olen mänginud tohututes kogustes numbrimänge. Ma olen käinud väljas tšillimas. Ma olen katsetanud peaaegu kõiki testreid, mis ma reedesest messist kaasa haarasin. Ma olen oma toa VÕIMALIKULT sassi ajanud, laotades oma riideid ja nõusid, mida pesta ei viitsi, igale poole. Ma olen seigelnud pea kõigis poodides, mis Tartus leiduvad. Umbes 2 tundi päevas ma mõtlen sellele, et võiks magama minna, aga selleni asi ei jõua. Joon suurtes kogustes Dünamiiti ja kohvi. No ma võiks siia veel kirjutada üht teist, mida ma veel teen, aga ma ei viitsi enam. Uni on.
Täna ootab mind Elva, homme Grete sünts ja laupäeval TÜÜE. Palju õnne mulle.

Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus !?

Atlantis põleb.
Jeah right.

:)

Valgest paberist ma tegin sulle ingli
hõbefooliumist tal aura voltisin
puhtast armastusest meisterdasin lindi
hinge kinni hoides vööle sättisin

Läikeks pisaral sai hõbedane valgus
ära küsi ainult kust ma selle sain
õitsev kuldking kannab õlekõrtest jalgu
siiski õitseb kuigi noppisin ta mais

Selgest allikast ma kastsin sinu silmi
enne veel neil lasin õrnalt sulguda
selles veendumaks et tõesti sa ei hiili
katsin kätega su imekaunid laud

Veidi seisime nii püsti pargipingil
tasakesi sinult eemaldasin peod
silmi avades kui nägid kullast kingi
äratasin ingli armastuse näol.

Laupäev, sõbrad, laupäev.

Tuli selline tuju siia selline pilt panna. Armas või jaa? ;)
Njah, olgem ausad, ma lihtsalt ei osanud siia midagi kirjutada lihtsalt. Ei toimu mu elus midagi erilist. Kuigi, mingi ime läbi olen hakanud kõvasti süüa tegema. Mitte makarone ega tatart, selliseid suuuuremaid sööke, mille tegemine võtab aega ja nõuab pingutust. Täna hommkul tegin pannkooke. Uskuge või mitte, isegi mu EMA ei tee paremaid :D Määrisin siis kuhjaga maasikamoosi peale ja kõht sai täis. Seadsin sammud sepa turgu, kus raiskasin jälle raha. Njah, vähemalt mitte kuskil todupoes mõttetute asjade peale. Ahjaa, bussides on kompostrid ära vahetatud. nüüd lööb piletile automaatselt kellaaja peale. Nii palju siis sellest, et ma juba kuu aega ühe 8 eeguse piletiga sõidan :D
Jõudsin koju, oli kõht tühi. Tegin esimest korda elus frikadellisuppi. Ja üllatus üllatus, ka mu ema ei oska paremat frikadellisuppi teha :D Veider igatahes. Kellelt ma küll oma VÕRRATU kokakunstiande pärinud olen !?
Igatahes. Kui kõht läheb tühjaks, siis Purde 39 on esimene asi, mis teile pähe peab tulema. Teen teile süüa ! (enamuse ajast ma tegelt süüa teha ei viitsi, aga kes teab, äkki teil seekord joppab :D)

:)

Am I alone in your heart?
Have I hope with your heart?
She's such a teaser, she's such a star.
Give me a reason or gimme a chance.
Am I alone in your heart, or am I alone...?
It tears me apart.
Am I alone?
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Give me an evening, or give me a night.
I'll show you the time, of your life.
I'll walk you home safe, from the dark.
I'll give you my jacket, I'll give you my heart.
But she won't come dancing tonight, She's having the time of her life.
Am I alone?
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I skip a heartbeat for you.
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I skip a heartbeat for you

http://www.youtube.com/watch?v=VJ_A09O8n1A

KPIJS

njah.

Ma olen alati imetlenud inimesi, kes ütlevad, mida mõtlevad. Küllap vist sellepärast, et ma olen ise samasugune. Jah, on asju, mida ka mina ütlemata jätan, kuid seda ka kindlatel põhjustel.
...
Teate, ma kirjutasin siia juba oma 5 korda mingit juttu, aga kuna mul on täna sõnastamisega ja mõtete kirjapanekuga probleeme, siis ma ei saa ise ka täpselt aru, mida ma selle eelnevaga öelda tahtsin.
Igatahes. Ma nüüd vahetan teemat. Viimaste päevade märksõnad: uni, uni, orkut, arvuti, uni, uni, biokeemia, uni, uni, uni, biokeemia, orkut, uni. Biokeemiat esines kahel korral, ajaliselt tegelesin sellega keskmiselt 2 tundi. Njah, see võttis rohkem aega kui orgaanline keemia eesmisel semestril, mida ma õppisin tervelt 1,5 tundi. Eks näis, mis homme saab. Kui vähegi joppab, saan läbi. See selleks.
Nüüd üks huvitav seik tänasest msn-i vestlusest:

.LiLLu | says :ja ilm on ka ilus jälle
.::Taavi::. says: :fakk ongi sitt ilm

(see ei puutunud küll asjasse praegu, aga tol hetkel oli naljakas :D)

Viimasel ajal on elu nii kirju, et isegi ei tea, kust rääkimisega peale hakata. Jamad on kooliga, inimestega ja isegi politseiga :D Igatahes. kes teab, see teab, pikemat ma ei hakka teiste huvides seletama.
Päevast päeva söön tatart (nagu ütles kord üks seltsimees: "Tatras on elu ja jõud"). Njah, ega tegelikult kurta ei saagi. Toidab hästi ja odav on ka, kuid siiski mehhiko pajaroog on parem, eriti veel siis, kui ise ei pea tegema ;). Ammu pole mõnd filmi vaadanud, nii et täna alustan piraatlusega. Plaanis on taaskord paar Deppi tõmmata. Ei teagi täpsemalt, mis veel vaatamata on. Kaugele olen jõudnud juba. Siiani on pärliteks siiski olnud piraadid, aga eks näis, võib-olla (või-bolla, nagu ütleb minu sõber Liisa :D) leian midagi veel paremat. Muide, kui teil vähegi on plaanis vaadata "Edward käärkätt", siis arvestage sellega, et Deppi te sealt ei leia. Mingi kahtlane mees mängib seal, kes ABSOLUUTSELT Johnny't välja ei anna.
Selle nädala lõpp ja järgmine läheb kiireks. Töö töö otsa + veel mõned sünnipäevad. Nagu alati, olen õppimise viimaseks hetkeks lükanud, nii et nädalavahetusel läheb kiireks. Seekord jään isegi Tartusse, kuid ei garanteeri, kas eriti õppimisele keskenduda saan. :D
Ei olegi suurt midagi rääkida enam. Igav, igav on mu eluke. Veereb nagu hernes, eriti veel siis, kui ise jalaga takka annad ... Nojah, tegelt, hernest sa naljalt vist jalaga ei löö siiski. :D

kolmapäev, 18. 03. 2009 (siiski tegelt neljapäev, aga noh, vahet pole)

sellist nõmedat päeva pole juba ammu olnud. ainult mingi vastik uimerdamine ja lihtsalt "olemine". ei meeldi mulle selline asi. kogu aeg peab mingi äkšon käima, muidu on jama. minu puhul vähemalt.
hommikul töllasin emaga linnas, käisime arstil ja mujal. kui ma siis otsustasin, et aitab naljast ja üritasin minna koju magama, helistas mulle mu tore kahemeetrine vend, kes tahtis raha. eino tore, et ma vähemalt selle jaoks olemas olen. töllasin siis VEEL tükk aega linnas, enne kui ta kohale jõudis. ei, tegelt oli tore teda jälle üle pika aja näha, kuigi jah, muutunud on ta kõvasti. jõlgub täiesti vales seltskonnas ja teeb täiesti valesid asju. ma juba tõsiselt muretsen tegelikult, kuigi jah, oli lohutav kuulda, et mingi jama korral olen mina esimene, kes teada saab. hea kui ta kedagigi usaldab.
see selleks. aega võttis, aga koju ma jõudsin. istusin netis, kuigi ma oleksin pidanud magama. enne füsioloogia praksi mõtlesin, et ah, savi, ei viitsi minna. jäin magama. 10 minuti pärast helistas ema. ignoreerisin oma telefoni, millest kostus n.e.r.d-i "sooner or later". njah. oleks ta vaid korra helistanud siis. ei. nii umbes 6 korda. 7ndal korral andsin alla. ta tahtis teada, kus ma olen ja mida teen. eino tore, et tal vähemalt asja oli eksole :D
pärast põhjalikku ülesajamistseremooniat olin võimeline end jälle magama sundima. aga kas mul seekord lasti magada? ei, seda luksust juba ei ole. mu "kallid suguvõimetud deegud" otsustasid, et nüüd on aeg joogipudelist kärarikkalt jooma ja trenni tegema hakata. aga siis sain ma kurjaks. ja kui mina juba kurjaks saan, siis ei lähe hästi sellel, kelle PEALE ma kurjaks saan. deegud peavad nüüd vähemalt NÄDALA ilma veeta olema. paras. nüüd teavad, et joovad ja teevad trenni siis, kui mind kodus pole.
ja KUNA ma magada ei saanud, otsustasin siiski praksi minna. kestis see siis tervelt 3 tundi, tukkusin selle aja ära, peale mida käisin veel kaupsis preili Gretega riideid nillimas. tema sai kleidi, mina ühe ilusa musta pluusi (ISSSSSSSSSSSSSSAND, miks ma sellest mustast juba üle ei saa !?). aga nüüd on mul vähemalt midagi, mida 3. aprillil selga panna. YAY !
kell 8 (umbes) astusin koduuksest sisse, sõin, vaatasin Unistuste Prisntsessi (mis on lihtsalt KOHUTAVALT MÕTTETU saade) ja umbes täpselt 4 minutit enne kümmet ma magasin. vähemalt niikaua, kui kell 7.07 õnnestus mu "kohutavatel suguvõimetutel deegudel" mind taaskord üles ajada. palju õnne neile, enne pühapäeva nad süüa ei saa.

24 tundi piina. tuleks vähemalt TÄNA parem päev...

kui see suvi nüüd KOHEMAID siia tulema ei hakka, siis ma tõesti lähen kuskile soojale maale ise ära !

sa võiksid sellest lihtsalt juba ometi ARU saada !

pühapäev, 15. märts, 2009

"Elu on lill". Miks seda nii paljud muudkui korrutavad, kui see tegelikult nii ei ole? Elu pole lill, elu on lihtsalt üks haigus. Haigus, mille läbipõdemine võtab aega. Igal inimesel erinevalt. Kaua olen seda haigust põdenud, liigagi kaua. Samas olen tarbinud ka palju ravimeid, mis selle olukorra võimalikult talutavaks on muutnud. Praegu olen umbes selles faasis, kus kõik sümptomid samaaegselt esinevad ja tervis on eriti halb. Loodetavasti töötatakse õige pea välja selline ravim, mis selle haiguse lõplikult ära hävitaks. :)

ps. Ootan kaht järgmist sünnipäeva, vastavalt siis 17. märts ja 3. aprill. Loodan, et 3. aprill on ravim ühele mu sümptomitest ;)

neljapäev, 12. märts

O. Hymenoptera - kiletiivalised. Põnev? Ei, vaevalt. Tegemist on biosüstematika alustega. Jah, ma jõudsin isegi seekord siia. Niikunii midagi paremat teha pole. Kuigi jah, õppida võiks. Biokeemiat. Ah, jõuab :D
Eile käisin kinos. Filmiks seekord "13 ja reede" või midagi seesugust. Film ise oli suht selline pandav. Või õigem oleks ölda vaadatav. Õuduka kohta. Seekord Silver eksis, kui ennustas, et ellu jääb ainult üks blond tibi. Ei jäänud. Kõik surid maha :D Igatahes popcorniga teen nüüd pikema pausi.
Kõht on tühi. 41 minutit veel, siis saan koju pelmeene tegema.

11. märts. Kui ma ütlen sõna märts, siis samal ajal ma mõtlen, et väljas enam lund praktiliselt pole ja on soe. Aga kas on? Ei, ei ole. Kuidagi vastik ja kõle on see ilm viimasel ajal. See ongi vist üks põhjustest, miks ma kohe ei VIITSI ennast hommikuti kell 7 püsti ajada, et biofüüsikasse roomata.Üleüldse viimasel ajal ma ei jõua enam kuhugi. Hoopis paremaid tegevusi leidub. Ahjaa, et ma ei unustaks mainida, siis ütlen kohe ära, et pragusel hetkel on käimas TÜÜE valimised. Jah, ma osalen ka. Ära küsi miks, lihtsalt juhtus nii. Eks näis, palju hääli saan, kui joppab, olen sees ka.
Eile oli mul viimase kuu suht parim päev. Või õigem oleks öelda õhtu. Veidi enne kuut lõpetasin füüsika praksi ja seadsin sammud kuhugi Vaksali tänavale. Miks sinna, te küsite? Njaa, sellele küsimusele vastaks kõigepealt, et kõht oli tühi. :D Kui natuke järgi mõtlen, leian, et tegelikult läksin seltskonda otsima. Midagi uut. Kuigi, olgem täpsed, ma tean Silverit juba peaaegu 4 aastat. Siiski on temas midagi uut ja sellepärast ma tema juurde läksingi.
Kõigepealt sõime üht paganama head kraami. Mulle tundub, et just selle toidu pärast hakkabki Silver nüüd mind tihemini enda korteris nägema, sest see oli nagu TÕESTI väga hea ja mulle meeldivad mehed, kes oskavad süüa teha, sest peale makaronide mina suht midagi teha ei oska. :D Edasi tegime väikse piiburingi (topeltõunaga loomulikult, kuna muud maitset ma ju ei tunne :D) ja vaatasime sellist filmi nagu "Fight club". Olgem ausad, ma ei ole nii sürri filmi juba oma viis aastat näinud, kuigi jah, kõige ebahuvitavab see film ju ei olnud (põnevaks tegi vist see Bob, kes võttis liiga palju mingeid valesid asju :D). Soovitused sulle edaspidiseks, Silver: pane otsingusse Johnny Depp ja tõmba KÕIK filmid, mis sulle sinna ette viskab, siis võid kindel olla, et ma käin iga NÄDAL sinu juures. :D
Kui film vaadatud, saatis härra Silver mu oma ninasarvikunahast tossudega koju. Ja täiskuu on täna. Ja minu koodi teab ta ka nüüd :D
Jah, väga tore oli. Kuna ma lubasin talle nüüd küpsisetorti teha, siis näen ma teda kohe-kohe varsti oma ukse taga :)

Nüüd aga, kuna kell on juba peaaegu 9, võtan ma deegude puuri ruttu-ruttu käsile, et kella 10-sesse biokeemiasse jõuda.

Elu on ilus !

jah, ma tean. eelmine postitus oli suht masendav. või noh, mulle tundus nii. igatahes. tuju on veidike paranenud, hoolimata sellest, et haigus on hullemaks läinud.
täna on pidu. kursusepidu, kui täpsem olla. korraks hüppan läbi, iseasi siis, kui kauaks. ja ajalugu teen ka. ei joo. vist :D või noh, kui isegi joon, siis mõistlikkuse piirides. :D tuleb ju ennast reedeks hoida, kus härra Põhjatu hakkab mulle ja preili Osturallile shotte tegema :d seda ikka maha ei magaks ;)
nüüd olen kaks päeva enam-vähem maha maganud, tuleb tegutsema hakata. homme üritan füüsikale keskenduda ja nädalavahetusel vaatan teisi aineid. võib-olla.
nüüd aga, pean poes käima, sest mul tuli HIRRRRRRRRRRRRMUS kuivatatud banaanikrõpsude isu :d

ärge sööge toorest liha ja hoiduge suurets potitäiest värskest kapsast hakklihaga !

ma lihtsalt ei suuda enam ...

viimasel ajal on kõik kuidagi teisiti. peas keerlevad hoopis uut laadi mõtted, tegemised on hoopis teised, inimesed on uued. jah, sel kõigel pole väga vigagi, kuid MÕTTED on uued. neid ei saa kinni hoida, nad tulevad ise. mida kõike ma ei annaks, et neid lihtsalt peatada, aga ei, see pole kahjuks võimalik. nii ma siis istun, istun ja muudkui mõtlen. see ei tee head, kaugeltki mitte. see toob endaga kaasa üha uusi muresid ja pingeid, mis niigi pool mu hallidest ajurakkudest on ära õginud.
kaasa ei aita ka palavik, mis mul tänase päeva jooksul siginenud on. võtaks rohtu, aga lihtsalt ei viitsi püsti tõusta ja kapini kõndida. jah, kaua ma nii vastu ei pea, peaks ikka rohtu võtma, üleni kuum on olla (jah, ma tean, mida mõned selle lause peale võiks öelda :D).
see selleks. pea valutabki, peaks arvuti nurka viskama. eks näis, kas homme olen elus või mitte.

kõige raskem ongi elada teadmisega, et mitte keegi ei saa sind aidata ...

üleni kakluses sees.

leidsin üle pika aja ka selle lehekülje üles, nagu näha. arvatavasti küll sele pärast, et kell on umbes 10 hommikul ja telekast ei tule mitte muhvigi. lõin siis bloggeri lahti ja lugesin mõtteid, mida teised on kirja pannud. seekord sattusin ma tõelise leiu peale, kui avasin blogi, mille nimi on Elu on ilus, raisk. jah, nimi on kull kummaline, aga samas lööv. olen juba pool aastat Silveri töödel ja tegemistel silma peal hoidnud ning pean mainima, et vend teab, mida kirjutada, et inimesi lugema panna. seekordseks teemaks oli raamat Fight club. juba selle raamatu nimi pani mind huvi tundma, sest paratamatult viimasel ajal olen liigagi palju tegelenud igasuguse kaklusega. ei, te arvate valesti, kui mõtlete, et ma käin muudkui ringi ja peksan inimesi - kohe kindlasti mitte. lihtsalt ma olen sattunud kokku sellise inimesega, kes TEAB kaklusest palju. kohe TÕSISELT palju (ja ma ei kasuta trükitähti mitte ilmaasjata). mis siin salata, tegemist on härra Salumäega. KUIGI, hiljuti lisandus sinna seltskonda ka härra Põhjatu, kelle teadmised küll Markkoni ei küündi, kuigi ka tema teab asjadest väga palju. niisiis. siinkohal ma nüüd siis tsiteeriks oma tuttavat bioloogi Silverit:
"Kuigi vahepeal on tunne küll selline.Kiirendaks mõnda oma kehaosa vabalt valitud tahke objekti suunas.
Kõmm.
Valu.
Aga valu ei tee midagi paremaks.Valu viib vaid keskendumise endale, nii et mustad mõtted ei pääse kümne sekundi jooksul su peaga jamama.Kümme sekundit, ja selle hind on valu.
Mõnikord lihtsalt on selline tunne, et kasutaks oma keha kuvaldana ja prooviks seinu lammutada.
Aga pole mõtet."
JUST!, Silver, sa tabasid TÄPSELT naelapea pihta ! minu arvates hakkab inimene vägivalda tavaliselt kasutama siis, kui midagi on juhtunud. lihtsalt nö lambist ei lähe keegi mitte midagi ega kedagi peksma. põhjusteks võivad olla siis kas sinu enda probleemid või keegi teine tuleb sinuga ärplema, sest TEMAL on probleemid. ühesõnaga kaklemise ESMASEKS põhjustajaks on justnimelt PROBLEEMID.kuid samas, kui hakata mõtlema Silveri lause üle, et see probleem su peas lahendatakse vaid kümneks sekundiks, siis MIKS KURADI PÄRAST on nimestel vaja üldse üksteisele käsipidi kallale minna??? jah, ma tean, kui seda lauset oleks lugenud härra Salumäe, oleks ta hakanud väitma, et tema ei kaklegi mitte probleemide ega kellelegi haiget tegemise pärast, vaid DÜNAAMIKA pärast (aga samas, tema seda blogi vist kunagi lugema ei hakka), siis on tegu siiski kaklemisega ning minu silmis ei õigusta seda mitte miski. ta on mulle korduvalt öelnud, et tema uurib vaid teooriat ja inimeste peal eriti (ERITI !?) järgi ei proovi. aga MIKS on inimesel vaja enam-vähem kogu oma vaba aeg keskendada mingisuguse asja uurimiseks, kui ta seda mitte kunagi praktikas ei kasuta ega sellega tegemist ei tee? vot sellest ma enam aru ei saa. jah, ma nõustun väitega, et igal inimesel on omad huvid, kuid et valida endale huviks selline teema, mis uurib teistele võimalikult palju haiget tegemist, jah, ma usun, et minule seda lihtsalt selgeks teha EI OLEGI VÕIMALIK.
teate, ma tahaks siinkohal veel paljutki öelda, aga paraku said mul lihtsalt sõnad otsa :D ma usun, et see postitus ei ole viimane, mis seondub kaklusega, selle nn dünaamika ja asjade uurimisega, nii et edaspidi võite sellest veel palju kuulda (vähemalt niikaua, kui ma veel härra Salumäega suhteid jätkan :D)

UUS AASTA!

Oh, te mu musikesed, HEAD UUT AASTAT kõigile ! ;)
Polegi juba ammu midagi kirjutanud. Vahepeal on siiski üht-teist juhtunud. Käisime Marianni süntsil, saatsime ära vana aasta, kuigi jah, ega suurt rohkemat polegi. Ma ei peatuks siinkohal mitte kummalgi sündmusel, sest esimesest ma ei mäleta suurt midagi ja teisel lihtsalt ei toimunud midagi :D Igatahes. Marianni sünts oli VINGEEEEEEE ja kõik need erilised mul on lihtsalt LIIIIIIGA erilised.

Ma lihtsalt arrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrmastan oma GEENE ! ;)