jaanid '09

Niisiis. Kirjutan veits pikemalt, mis siiski mu janipäeval juhtus.
Linna jõudsin pool5. Siis ruttu Krissu poole, kus mulisesime niisama kella 8ni. Siis lõime audi A3-le hääled sisse ja kõva muusika saatel kimasime Külitsesse. Kõik olid niinii korralikud, et kohe imelik hakkas. Mõtlesime, et lahjad vennad ning hakkasime ise kohe jooma. Kuna päeval suht eriti midagi söönud polnud, siis kärast kahte kaheksast pitsi juba pea surises. Aga kas me sellest hoolisime? Oo ei. Kohe läks peale kolmas ja neljaski pits, piip ja kartulisalat. Poisid läksid jalkat mängima ja ega minagi sitem vend polnud. Jalanõusid jalga ei pannud ja kohe varsti mõistsin, et see oli viga. Mängu esimesel minutil sain Heli käest jalga, mängu TEISEL minutil Voova käest :D Aga kas ma sellest hoolisin? Oo ei. Mängisin edasi. Mängu neljandal minutil, kui just põnevaks läks, leidsin põlllt mingi augu ja väänasin vasaku jala välja. Liikusin tuppa, panin jalale külmutatud jõhvikaid peale, puhaksin kaks minutit ja läksin peole tagasi. Jalkat enam ei mänginud. Minu õnneks. Jõime veel, niikaua kui kohale sadasid Kris, Kala ja Kala kaks naist. Edasi ei mäleta. Pilt tuli tagasi siis, kui Krissu ja Vovaga sauna läksime. Udjasime leili ja jooksime järve ujuma. Vot see oli mõnus. Siis jõime vel, lõin vanaemaga pitse kokku ja pilt oli taaskord kadunud. Ja JÄLLE mäletan seda, kui sauna läksime. Ja ujuma. Seekord ujuma ei jõudnudki. Väänasin parema jala välja. Fakk jee. See oli aga suurem pauk. Naasin peole, kus vedasime Krisiga joomise peale kihla ja JÄLLE oli pilt kadunud :D (Kui nüüd mõtlema hakata, siis on mõne koha peal ikka suured mäluaugud :D)
Siis kui väljas juba valgeks läks, kukkus Kris bemmi lammutama ja kohe varsti pärast seda kobisime magama. Vähemalt soov oli suur. Aga kas meil lasti? Mkm, eksite, ei lastud. Saime oopis serenaadi kuulda. Tervelt oma kahe tunni jagu :D Kuna istusime sauna teisel korrusel, polnud mul võimalik isegi alla minna, sest viina tuimestav toime hakkas kaduma ja jalad lõid tuld välja. Joosutasin siis Vovat, kes tõi mulle kõik vajaliku voodisse :D:D:D Umbes kell kolm läksid poisid alla endasi pidutsema, magada sain kella 8ni. Roomasin KUIDAGI alla, tuppa Krissu voodisse. Ärkasin 9.39, seda mäletan täpselt. Lonkasin kööki ja palusin transporti traumapunkti. Käisime siis selle võrratu Chrisleriga Tartus, kus sain kipsi. AJEEE! Külitsesse jõudsime kuskil pool 11. Kuna kipsi peale toetada ei tohtinud, siis mind kanti kätel, sõna otseses mõttes :D Isegi ratastool toodi kuskilt pööningult alla :D Ei, tol hetkel ma oma tegu ei kahetsenud. Teenindus oli lihtsalt ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜBER ! Ükshaaval käidi mind lohutamas ja viinahaisudega täis jootmas :D Kella 13ne aeg läksin ratastooli ja kätelkandjate abiga õue, lamamistooli. Rahvas polnud kaugeltki mitte veel kaineks saanud. Tehti nalja, suitsetati kitseliha ja vorste. Taaskord toodi kõik kätte :D Istusime siis seal kella 6ni ja siis hakkasime Tartu poole sõitma. No kõigepealt me loomulikult lämbusime, sest alkohaisud olid meeletud. Helen vajuski kohe ära, sest istus kahe haisva tondi vahel.
Koju jõudsin kell 7, läksin voodisse, käisin paugu netis ja magasin hommikuni.
Jah. Tegelikult on ikkagi jama, et see kipsijama tuli, aga pidu ma kohe üldse ei kahetse. Peo tegid heaks inimesed. Nii lahkeid ja abivalmis inimesi ei ole juba jupp aega näinud. Päriselt. Aitäh teile, et olemas olite. :)

Ja kokkuvõtteks võin öelda, et need jaanid jäävad meelde kui kõige paremad jaanid, mis mul KUNAGI olnud on. :)

kirjutan siis ruttu ruttu siia midagi üles, enne kui meelest ära läheb. on, mida tulevatele põlvedele jäädvustada.
sellised laused siis, nagu:
*Eminem "Coming out my closet"
*"on üks roobert, kes elab Mõrnaja 12"
*kes ei tööta, see on töötu
*täiatapjavarras
jpm, mis praegu meelde ei tule, aga kui juhtub tulema, siis kohe panen kirja.
jah, VÄGA hullud jaanid.