Dagö - Armastuslaul

Me lõpuks kokku saime eile
ja mina istusin ja kuulasin
vist alati on keegi teine
su jutud kuulan’d mis mulle rääkisid
ja mina samutigi aegamisi lauseid
mis ammu valmis teht
kuid häälega ei ole hüüdnud välja
kannatanud paineid
olen endale neid hoi’d pool meelega

Oh Jumal kaua võtab aega
et kasvaks aju
kus mõte sees
oh Jumal anna meile aega
et mõelda mõtteid
millel mõte on sees

Me lõpuks kokku saime eile
kui enne eilset poleks tundnudki
kui oleks hoopis keegi teine
kes alatihti on öösel und mul viin’d
kuid ikka pooleli jääb teekond
nii ka seekord
vaid jõudsin öelda ma et armastan
jääb loota kunagi ehk istume nii veelkord
ah kui ärakell ei oleks karjatan’d

jah, nagu ma juba kord ütlesin, ei saa ühel inimesel nii pikalt hästi minna. mu elu veereb nagu hernes mäest alla :S

aga, netist leidsin ühe hea Chuck Norrise nalja:
If you have five dollars and Chuck Norris has five dollars, Chuck Norris has more money than you.
ah, ei tegelt. see suht leierdatud :D üks on veel hea:
When Chuck Norris does a pushup, he isn’t lifting himself up, he’s pushing the Earth down.

natukegi nalja mu kurba argipäeva, mis siis, et eriti naljakas pole :)

jah, ma olen kõige ebaõnnestunum inimene maailmas.

Nii. Mõtlesin, et võiks midagi kirjutada jälle vahelduse mõttes :D
Kogu aeg on kiire kiire kiire. Kuna terve semestri olen lihtsalt molutanud, tuleb praegu kohe ERITI kõvasti vaeva näha. Nii siis mööduvadki tunnid ökoloogia, geneetika, rakubioloogia, füüsika, füsioloogia ja saksa keele seltsis. FUN FUN FUN ! (my ass). Nüüd olen kaks päeva tohututes kogustes filme ja Simpsoneid tõmmanud, et ootan kohe kannatamatusega eksamite lõppu, mil saan rahus oma ilusas kollases kotttoolis istuda ja filme vaadata (siia käiks see liikuva keelega smail nüüd).
Miks ma üldse siia kirjutan, kui ma võiks selle asemel hoopis geneetika kordamisküsimusi vastata te küsite? Istun praegu Kaareperes, onu sünnipäeval (Viive sünnipäev 46 nagu siin tavaliselt öeldakse :D). Sõin siin end võileivatordist, sajast sordist paneeritud lihadest ja marineeritud kotlettidest ja kookidest ja tordist ja salatist ja kalast ja veel miljonist asjast peaaegu lõhki (päris lõhki ei lubatud süüa, keeld pandi peale :D) ja nüüd ma siis lösutan siin, kõht head paremat täis ja ootan, kuni rahvas täis jääb ja saan ema koju kantseldada, kaine rool nagu ma olen :):D
Homme enam lösutada ei saa. Mind ootab tervelt kaks-kolm tundi lõbusasti trimmerdamist :D Oleks siis ilm vähemalt ilus, aga seda luksust lubada ei saa. Järelikult, ka päikest ei saa võtta. Tuleb oodata, mil päike jälle külas käima hakkab, peab ju oma ilusat jumet hoidma ja praegu olen ma küll üleni valge :S:D
Jah, see on nüüd ka teaduslikult tõestatud, et täis kõht tekitab unisust. Ma ei viitsi enam kirjutada. Lähen pikutan veits ja surun toitu allapoole, siis saan veel torti võtta :D
NÄGEMISSST, Seltsimehed ! :D

05.05.09

Polegi enam jupp aega jõudnud siia midagi kirjutada, elu on lihtsalt nii kiire kogu aeg :D lendan muudkui Narva mnt 27 (oli vist, või oli 25? ah, ei tea, suva :D) ja Külitse vahet. Teen tatart ja joon lattet. Vahepeal istun netis, tšillin niisama mööda Tartut ja sinna see aeg kulub.
Täna kirjutangi siia seetõttu, et üle pika aja on mul igav. Kuigi, ma ei tohiks üldse kurta - ootab mind ju kotttool ja härra Juure kirjutatud raamat. Ah, aega on selle kiire asjaga. Olen nii laisaks läinud, et isegi lugeda ei viitsi eriti.
Kõht ongi tühi, pole olnud aega isegi midagi süüa. Peabki end kööki vedama. Ja mida ma seal teen? Kolm korda võite arvata. Arvasite õigesti, loomulikult. Tatart, mida muud :D
Aga olgu, lõpetan siis praeguseks ja lähen sinnadõ. :D