KÕIK ON NIIIIIIIIIIIIIII PEKKIS !

viimasel ajal on elu täitsa naljakas olnud. muudkui õppisin ja õppisin, või noh, pigem ütleme nii, et kirjutasin maha ja kirjutasin maha. :D kui mul poleks gretet, siis ma arvatavasti oleksin suht pekkis omadega, nii et grete, aitäh, et sa mul nüüd olemas oled ;) sinuga ei saa mitte ainult kooliasju ajada, vaid sa oled just see, kellele ma kunagi tulevikus räägiksin oma kõige salajasemad saladused. ei, see pole liialdus. või noh, nagu ma juba talle endale ütlesin, on ta saanud mu elus järgmisele Levelile. ;)

Nüüd jätaks korraks Grete kiidulaulu ja keskenduks nendele sündmustele, mis vahepeal juhunud on. Meil oli pidu. suht naljakas tegelt oli. sai igast mänge mängida ja kihla vedada, mis oli õhtu jooksul kõige närvesöövam. igatahes, soovitus kõigile viinaruleti mängijatele: kui te mängite mängu ja juhtute kihla vedama selle peale, et "valime nüüd kõik ühe numbri ja kui see tuleb, jood kõik 5 pitsi üksi ära", ärage jumala eest võtke nubrit, mis teie arvates kõige ebatõenäolisem tundub :D
mängud mängitud ja katused ära sõidutatud, sai kell märkamatult 11 ja alumine vanamutt hakkas harjaga kopsima. oli aeg uttu tõmmata. suundusime Taavi juurde. jah, ei saa öelda, et minu jaoks minek hea oli, aga selles suhtes ma detailidesse ei lasku. Kohale jõudes otsustasin härrased hakata laulma. mängukavas esitleti kolme lauluviisi: "jizzle in my pants", "poker face" ja "eins zvei polizei". ei saa öelda, et seegi tore oli :D aga noh, mehed oskaval laulda, pole midagi öelda. :D
Kui Taavi oli ennast otseses mõttes laua alla joonud ja arvuti endaga kaasa tõmmanud, sai muusika mõneks ajaks otsa, kuni mehed jälle laulujuppi veeretama hakkasid, seekord ilma saateta. see nali jäi ÕNNEKS lühikeseks. :D oli aeg magama minna. aga kus sa sellega. oma korda olid ootamas "võsalõikaja" ja "vastlakuklit VVÄÄÄ?" kannatasime gretega selle 2 tundi kuidagi välja, väänasin härra salumäel telefoni käest ja vaikus tuligi majja. saime kaks tundi magada, kui ma avastasin, et narko kõrval on võimatu magada. ta oli sõna otseses mõttes igal pool. :D mõtlesin siin natuke ja läksin ära koju, kus sain täpselt kolm tundi magada, siis läks uni ära. ja siis, üllatus-üllatus, seadsin oma sammud jälle Narva mnt poole :D kuigi jah, edasine oli igav. nii igav, et detailidesse ei lasku.
seniks siis niipalju meie peost. varsti tuleb mariaanil sünts, siis räuskame jälle.
KASSS SINA TEAD, KES SUL KÜLAS ON KÄINUD VÕIB-OLLA?

kuna eelmine postitus oli suht masendav, siis soovitan teil kuulata youtube'ist SNL'i laulu "Jizzed in my pants". see laul on nagu viimase peal :D
või siis seda "eins zvei polizei'd". kui teile kumbki ei meeldi, siis katsuge magada Taavi ja Narkoga üks öö ühes toas ning kohe võib näha muutust. :D

viimasel ajal tunnen end üha halvemini. kõik mida ma mõtlen või teen, tundub kuidagi valena. üha enam mõtlen selle üle, mis kuradi elu mulle sattunud olnud? mul pole absoluutselt mitte millegis vedanud. miks see nii on? oleks nagu aeg oma elu muuta, ei jõua enam ootama jääda, et see ise muutuks. aga samas, mida ma pean ette võtma? mul pole kedagi, kes mind kuskile suunaks või midagi ise ette võtaks. üha sagedamini on mind vallanud lootusetuse tunne ...
kus on see keegi kes mind aitaks?

ma tahaksin teiega MEELETULT jagada ühtesid häid sõnau, mis esinevad ühes MEELETULT heas laulus mis mulle MEELETULT meeldib, aga kahjuks ei lase see nõme lehekülg mul neid teile esitleda. liiga palju meeletuid sai siia praegu :D aga igatahes.
huvitav, mu muusikamaitse on nagu totaalselt erinev sellest saastast, mida ma varem kuulasin... kes on selles süüdi? ma arvan, et keemia alused. keemia alused on kõiges süüdi. toon mõned näited:
*ma pidin täna tervelt 5 korda PEAAEGU kukkuma, sest oli nii libeja minu mõtetes seiklesid keemia alused.
*ma ei jõudnud JÄLLE üldkeemiat vaadata, sest mõtlesin, kas saan keemia alustes läbi või mitte (tegelt ma arvan, et mõnes mõttes oli süüdi ka Johnny Depp, keda ma lummatult 3 tundi järjest oma arvutiekraanilt jõllitasin)
*mul on pikemalt aega koolist süda paha. üllatus üllatus.
*ma pole pikemat aega mitte ühelegi koosviibimisele läinud. mitte et neid jalaga segada oleks, aga siiski. kui poleks keemia alused, siis oleks ka.
*pidevalt tungib mulle tuppa suitsuhais, sest need imearmsad inimesed teevad trepikojas suitsu, mitte ei õpi keemia aluseid.
*mul on varvas valus, sest mulle kukkus jala peale Chemical Principles.
ah teate, ma jääksingi seda nimekirja pikendama, aga ei viitsi. mind ootab Fox Life. :D

tervitaks siinkohal geene, sest nad on keemia alustes kõige paremad.

viimasel ajal on kõik kuidagi vaikselt möödunud. pead ajavad segi keemia alused, ning seda mitte meeldivas mõttes. iga minut vaevan oma pead mõttega, mis saab siis, kui kaotan oma väärtuslikud 4AP ning tänu millele ei saa ma järgmisel semestril biokeemiat võtta (kole kahju küll eks). ma saan küll aru, et pean õppima, õppima, õppima, nagu ütles üks mees venemaalt (ja nagu Olev ütleb: "Kiirendame, kiirendame, kiirendame"), kuid ometi ei leia ma endast mitte mingi valemiga seda tahtmist / viitsimist... iga päev muudkui ütlen, et "homme, küll homme jõab". see "homme" on ainult et kohe-kohe lõppemas, nii et eks näid, kas ma siis tõesti HOMME õppima hakkan, et seda vajalikku tööd iga hinna eest sooritada.
täna aga, võtsin vaikse õhtu. kuna olen jälle üle pika aja üksi, veedan selle mõnusa mõnusa õhtu teleka, küünalde, mandariinide ja arvuti seltsis. ahjaa. näkileibu sõin ka.
jah, mõtted ongi otsas selleks korraks... eks näis, kui viitsin, kirjutan mõni kord veel. jah, ja mu saade sai ka just parasjagu läbi ;), kuigi kohe kohe hakkab uus ja veelgi parem - tuulepealne maa. aga võib-olla läheb mul kooliga ka nii, et praegu on kehvake, aga varsti on parem, PALJU parem. eks näis.

Tsiteeriksingi siinkohal üht kuulsat-kuulsat onu, Piro Kunni: "ja nii on, nagu elu käib"
ELEMENTAARNE, kas pole?

täna oli mul täitsa tegus õhtu. nimelt me mõtlesime Emmiga, et proovime nii, nagu oleks vool ära. Istusime köögis, panime palju teeküünlaid põlema ningrääkisime niisama tühjast-tähjast. Ometi tüütas see meil ajapikku ära. Mina, olles päris terav pliiats pinalis, haarasin laualt hambatiku ning kukkusin seda põletama, ja nii tikk tiku järel, kuni sain riielda, et need on meie viimased tikud. Mõtlesin siis, et lepin selle ühe tikuga, ning luna ma olen viimasel ajal keemias üsnagi tugev (!) , siis otsustasin teha natuke keemikutööd. Kuhjasin lauale soola, suhkrut, pipart, soodat ning hõbepaberi (olgu teada, et hõbepaberit meie korterist lihtne leida pole, siis võtsin selle asenduseks oma vaarika Fizz'i hõbepaberkaane). Esiteks proovisime teha lapsepõlvest tuntud suhkrukomme. Pärast kaht minutit kärsatamist eemaldasime oma katse leegi kohalt ning asusime maitsma. Kui aus olla, siis nii kui see niinimetatud suhkrukomm mu keelt puudutas, oli ta otsekohe teel suust välja, sest tema maitse oli absoluutselt tülgastav. No vot, mille kõigega me lapsepõlves ei leppinud!
Järgmiseks püstitasime hüpoteesi, et sool põleb sinise leegiga. Meie hüpotees ei vastanud aga tõele. Ometi ei olnud see eksperiment mõttetu, sest meie "soolatikk" pildus tohutul hulgal sädemeid ning tossas, mis ol mingil moel isegi natuke lahe. Kuigi mulle tundub, et süüdi oli see jood, mida meie kallile soolale oli tehases lisatud, et meie kilpnääre ei paisuks.
Kolmandaks proovisime pipart ja soodat. Kuna tulemused polnud märkimisväärsed, ei hakka ma siin neid katseid pikemalt seletama.
Kokkuvõtvalt sujus meie õhtu päris toredalt, olgugi, et nüüd pean ma oma küünlavaru täiendama minema. Ja kuna ma raiskasin terve nädalavahetuse kudumisele ja Simpsonite maratonile, siis neid elektrivabu õhtuid ei tule nii pea, vaid homsest keskendun ma keemiale. Vot tak.

MA ARMASTAN OMA GEENE ÜLEKÕIGE!

23. november 2008

Jah, november juba lõpeb. Imelik küll, kuidas aeg nii ruttu läheb. Alles alustasime 1. septembril, nutsime, et miks meil vaheaega pole, kuid näed, kohe-kohe jõuab kätte see kauaoodatud JÕULUVAHEAEG! Ometi pole rõõmustamiseks eriti põhjust. Pingutasin kuidas ma pingutasin, tulemused pole sugugi kiiduväärt. Olgugi, et olen keemia alustes nii kaugele jõudnud, ei saa ma sama optimistlikult rääkida teistest ainetest. Ja ka keemia alustega pole ju veel ühel pool. Näiteks juba hpme ootab mind ees üks "tore" kontrolltöö, mille jaoks õppida pole suuremat mahti saanud. Loodame siiski paremat, äkki veab tööga.
Oi, aga täna oli põnev päev. Ilm oli lihtsalt FANTASTILINE! Grete käis minu pool, koos võtsime ette retke poodi. Ärge naerge midagi, see polnud sugugi nii lihtne, nagu arvata võite. Teekond, mis mul tavaliselt võtab aega maksimaalselt 20 minutit, neelas täna tervelt terve tunni ja lisaks vee ka 40 väärtuslikku minutit! :D Aga ei, ma ei kurda, sest nalja sai kõvasti ja märjaks sai ka. lisaks sain veel omale Nivea hügieenilise. mmmmmmmm...
Ahjaa, selle oleksin äärepealt unustanud, et ma käisin nädalavahetusel maal. Üle pika aja. Täpsemalt üle 4-ja nädala. Mul oli totaalselt meelest läinud, KUI hea on omas voodis magada... (kuigi jah, minu voodi peaks kõigi eelduste kohaselt siiski Tartus asetsema). Laupäeval võtsin ette retke Prossa järve äärde. Mitte üksi, vaid koeraga. Päris põnev oli, kui arvestada seda, et pidin iga viimse kui ühe põõsa ja puu juures peatuma. :D Päeva "trenn" sai tehtud igatahes.
Aga see selleks. Ma olen isegi raisanud oma 15 minutit oma väärtusliku filmi arvelt. Teie lahkel loal, naasen nüüd võrratusse Bridget Jones'i maailma. Hoiame nüüd kõik mulle homseks pöialt ning loodetavasti leian varsti jälle aega siia uuesti midagi lisada. ;)

ma tunnen, kuidas mul kõik üle pea kasvab. miks peab elu nii raske olema? ma tean, et öeldakse "ega keegi polegi öenud, et elu peab kerge olema", aga andke andeks, asi on juba liigagi kaugele läinud.

võtaks siis nädala kokku ka.
saan uhkusega öelda, et oli tegus nädal. esiteks saime teisipäeval kokku meie kõigi suurte sõprade - mentidega. pääsesime napilt, kuid teist korda enam välja ei vea. :D
kolmapäeval sain esimest korda kogeda, mis tunne on näha piletikontrolli. pis mõnus oli. :D
neljapäeval sain ma kuulsaks :D. mingid tüüpsid tegid minuga interjuu, mis läks suht täitsa pekki. "kus saab veel kontserte kuulata, peale vanemuise?" "ma ei tea, ma just kolisin siia ":D:D
reedel üritasin minna bowlingusse, kui see ei õnnestunud eriti. jõudsin hoopis anne selverisse mannavahtu ostma ning seejärel tšillisime Mariaani juurde. piipu tegema loomulikult.
laupäeval ma MAGASIN. issssand kui heaaaa. ja õppisin ka tunnikese. ja sõin ka otse loomulikult :D
pühapäeval käisin "juuksuris". töö oli hea, kuigi üks salk jäi väheke puudulik. :D ahjaa, mulle tehti igast "hoolitsust" veel. küll maniküüri, pediküüri, peapesu ja issand kui palju asju veel. hea oli ;)
järgmine nädal tuleb sama tegus. õpin hoolsasti mikrobioloogiat ja EMOlutsiooni. põnev. :D

arvasin juba ennatlikult, et ei pea enam kellegagi riidlema/tülitsema, kuid taaskord söön oma sõnu. tüli tuleb lihtsalt iseenesest, ilma tahtmata. küll on põhjuseks lihtsalt halb tuju, kokkusattumused või teised inimesed. kunagi mulle selline asi meeldis, sain nagu omamoodi rahulduse, kui kellegagi tülli läksin ja siis kohe jälle ära leppisin. praegu aga, ma ei tea ise ka. tuju on lihtsalt nii olematu, et kohe paha on. samas ei saa sellistest tülidest ka mööda minna, sest ma kord juba olen selline, et niisama lihtsalt endale pähe istuda ei lase, vaid ütlen kõik välja, mis meelel või keelel.
njah. eks näis, mis sellest edasi saab. kõik peaksid lihtsalt aru saama, et ka minu tunnetest tuleks aru saada, mitte neid lihtsalt oma jalge alla talluda.

isssssssssssand kui kuri ma viimasel ajal olen. kõik on kohe liigagi pahasti läinud.
kõige hullem on loomulikult keemia aluste läbikukkumine. siiski, pappkastide värk :D aga jah, asi on naljast kaugel. kui esmaspäevases järeltöös tuleb taas maitsta seda halba halba põrumist, siis ma tõesti ei tea, mis saab.
aga siiski siiski. nalja on raanud ikka täie raha eest. kõigepealt tuli see mats, kui Kristjan aka Juku aka Kingloom aka Konsap omale mehe leidis. loomulikult reidist :D aga jah, nagu Kristjan tavaliselt ikka ütelb "kes niisugusele mehele ei saab öelda?" :D nüüd ta teab, et ei mölise teinekord :D
teiseks huvitavaks juhtumiks oli see, kui mina ja kõik mu musid jäid mentidele vahele. :D ei, me ei joonud avalikus kohas, ega ei sõitnud täis peaga, ega ei laaberdanud keset linna, ega püüdnud kedagi röövida. uskuge või mitte, aga me ÜLETASIME PUNASE TULEGA TEED! õnneks läks selles suhtes hästi, et trahvi ei saanud. kuigi ometi, kui ma nüüd veel korra peaks mida NIIVÕRD EBASEADUSLIKKU tegema, siis on kindel mats trahv :D
davai, mul hakkas saade. eks teinekord kirjutan veel, kui pole keemia alustes läbi kukkunud ja omale nööri pole kaela pannud.

vahepeal on päris palju huvitavat juhtunud, et kohe ei tea, kust alustada. nojah, ma korra juba alustasin, kaks päeva tagasi, aga see nome lehekülg kustutas mu väärtusliku jutu ära. :S
igatahes. räägin siis tähtsaimatest sündmustest.
teisipäeval, 28. oktoobril võtsime ette retke sepa turgu. eesmärk: leida normaalsed tossud. jah, edu saatis meid pea-aegu kohe, kui samas ei ole ma oma ostuga sugugi rahul. vasak toss on väiksem kui parem ja kõndida ei saa kohe ÜLDSE! aga jah, üks geenius ütles, et pean toas märja soki ja selle tossuga ringi käima, siis läheb väiksemaks. eks näis, vb teen proovi isegi kunagi :D:D
kolmapäeval, 29. oktoobril oli suht sündmustevaene päev. käisin apollos, ostsin omale ühe raamatu, mida loodetavasti nv loen. õhtul oli hea. üle pika aja istusin kodus ja tegin oma olemise heaks: sõin jäätist, põletasin küünalt ja vaatasin "üksikvanem otsib kaaslast". :D suht tore oli. kell 11 sain magama ning puhkasin hästi välja.
täna, 30. oktoobril oli kõrgemas matemaatikas KT, mille ma loodetavasti edukalt sooritasin. ülesanded polnud kuigi rasked, kuid ei või iial teada. praegu ootan, et kell saaks 17.25 ning ma saaksin bussile minna. lõpuks ometi saab KOJU! :) terve nv on sisustatud orgaanilise keemia ning evolutsioonimehhanismidega. ütleme nii, et läheb raskeks. :)

20.10.2008

tänane päev siis. üritan oma blogi sisukamaks muuta, kuna SILTZ ütles, et mu blogi on surmigav :D
kell 08.50 arkasin, kuna äratuskell helises teises toa otsas. ajasin end kuidagi püsti, loivasin pesema.
kell 09.02 panin riidesse, pesin hambad ja tormasin toast välja.
kell 09.23 väljus buss peatusest Purde.
sõitsin mööda tähe tänavat, keerasin sõbra tänavale, seejärel raua tänavale, möödusin peatusest Salemi, võtsin hoogu peatusest Jõe, seisin mingi 3 minutit peatuses Turu ja seejärel võtsin sihi peatusesse Riiamäe.
kell 09.38 väljusin bussist ning seadsin sammud Vanemuise 46 poole.
kell09.49 olin ma täpselt teine kohalejõudnu. lõin lahti oma arvuti, vaatasin üle hommikused postimees.ee uudised ning mõne hetke pärast lasti meid loengusaali.
kell 10.15 alustas lugupeetud härra Burk loengut. teemat hetkel ei mäleta, oli igav igatahes. minu vasakul käel istusid Grete, Ly ning Mariaan, paremal rõõmustasid mind oma kohalolekuga narko-Markko ja Marge.
kell 11.44 lõppes keemia aluste loeng nind ma seadsin oma sammud koos Mariaani ja Margega kesklinna poole. Vahepeal ühines meiega mingiks 30-ks sekundiks narko-Markko, aga ta läks kohe ära. nagu Mariaangi. Läksime siis Margega kahekesi Comarketisse ning ostsime süüa.
kell 12.03 siirdusime raamatukokku, kus hävitasime kõik kaasa haaratud toidupalad, pärast mida üritasime õppida.
kell 13.49 alustasime kõndimist Jakobi 2 suunas, kus pidi toimuma evolutsiooni loeng.
kell 14.15 algas evolutsioon. vasakul käel asus mul taaskord narko-Markko ning paremal oli minu rõõmuks Mariaan. kirjutasime natuke kaasa, mängisime SIM-i ja Red Alert 2-e.
kell 15.26 lõppes evolutsiooni loeng. suundusime taaskord poodi. seekord Ly, Grete ja Krsitjaniga. Kristjan, vana jätis, ei ostnud mulle šokolaadi, ma olen siiamaani kuri.
kell 15.47 suundusme raamatukokku sööma ja õppima.
kell 17.16 sammusime Riiamäe bussipeatusesse, kust pidi väljuma liin number 9. oodata ei olnud palju ja nii ma astusingi bussi peale. peatus Kaseke - Linda - ja minu kodu :)
praegu on kell 18.45 ja ma sebin omale evolutsiooni materjale. põnev päev, või mis? :D
ahjaa. kolmapäeval on JÄLLE läbu :D

hei!

oeeeeeeeeeh! kirjutasin siia just hiiglama pik jutu, kuid kogemata suutsin selle ära kustutada :D alustan siis otsast peale.
üle pika aja kirjutan, nagu näha. kõik on kogu aeg nii kiire-kiire, et pole aega isegi õppida ega süüa :D toimunud on nii mõndagi ning siinkohal siis räägin mõningast üritusest.
kõigepealt uhkustaksin sellega, et sain ülikooli kõige esimese KT tehtud, nimelt keemia alustes :D ma pole vist never nii õnnes olnud :D loodetavasti läheb edaspidi sama hästi :)
eelmisel kolmapäeval oli meil tutumisõhtu. rahvast oli palju ning tuttavaks saime enam-vähem kõigiga. lõpp kahjuks küll vajus veits ära, kuid tuju oli sellegipoolest laes :)
eile korraldati meie see kuulus "rebaste ristimine". ürtus kukkus välja üllatavalt tore. kartsime hullemat. ainult et juua saime vingelt. 8% õlut, mille maitset kohe ei tahagi meenutada, pidime jooma lausa mitu liitrit. kui arvasime, et nüüd on hullem möödas, toodi lauale piiritus. mitte tavaline piiritus, oh ei! 97% piiritust! no ma võin kohe ausalt öelda, et see oli kõige rõvedam asi, mida ma KU-NA-GI joonud olen. nojah, ma ei eita, et see kiskus pildi päris ära küll :Digatahes joogi peale ei pidanud ise sentigi panema :D:D õlled-iinad joodud, läks pidu lahti. no see pidu li kohe VÕRRATU (kui ühe joomingu kohta saab võrratu öelda). tantsimisest on siiani lihased valusad, ninna on siginenud nohu ning kurk on kähe, aga sellest rebased ju EI HOOLI! :D ka vanemate kursuste omad olid ülimalt toredad (nii mitmeski mõttes ;) ) peo kokkuvõteks võin öelda, et ma pole enam tükk aega nii toredal peol käinud. nalja sai maani ja juua sai laeni :D siinkohal tervitakski kõiki GEENE, kes selle õhtu eriliseks tegid (nii nooremaid, kui ka vanemaid, kui said aru, mis ma mõtlesin) :D

kõik on häst-halvasti-hullusti

Viimasel ajal on kõik liigagi hästi sujunud. Kool sai lõpetatud üllatavalt heade tulemustega ning ülikooli sissesaamisega probleeme ei tekkinud. Imelik küll, kuidas mul nii hästi on läinud! hoolimata sellest olen ma kurb. Kurb just selle pärast, et kõik imehea tuleb jätta seljataha ja taas tuleb alustada nullist. Uus on elukoht, elukorraldus, uued on inimesed ja uus on ka kõik muu. Loomulikult ma kardan, kuid see kartus ei ole mitte halb, vaid vastupidi - hea. Juba paar viimast aastat olen meeleheitlikult oodanud aega, mil saan täiesti oma elu peale, kuid praegu tundub see kõik liigagi kiiresti tulevat. Muretsen just eelkõige sellepärast, et kas see kõik "uus" mul üle pea ei kasva. Hea on see, et ma ei alusta seda kõike päris nullist, vaid umbes sealt 1, 25 juurest. Nimelt on mulle vajadusel toeks sõbrad, kes samuti valisid sama linna, mis minagi - Tartu. Kui vähegi veab, käheb algus libedalt ning hiljem ei ole kõik enam nii raske.
Ahjaa, ärgem unustagem kartust uue kooli üle. Aina enam ja enam olen hakanud mõtlema, et valisin vale eriala. Pole küll päevagi tegelenud veel sellega, kuid kui uskuda teiste, targemate inimeste väiteid, näeb tulevane geenitehnoloog erakordelt palju vaeva. Aga nojah, eks seda vaeva ma siis ka pean nägema. Igatahes alla ma ei anna, kindlasti mitte. ;)

kõige parem EVER!

oeh, elu suht pekkis ma vaatan. kuskl ma enam ei käi, vahin ainult maal. aga kaks lubadust on mul antud. mõlemad Janale! ;) ja uskuge mind, ma pean neist kinni! :D

mõtlesin küll, et normaalne suvi tuleb seekord, aga jah, kui praegust arvestada, siis küll midagi normaalset pole :) loodetavasti läheb juulis kõik paremaks. ja kõigi eelduste kohaselt peaks minema ka. :D

aga jah, kaua ma siin ikka kurdan. kõik on korras seni, kui veel telekast EM tuleb. :D ja loomulikult kui portugal edasi pääseb :D RONALDOOOOOOOO!

jepikajee. oli ka aeg. 8 päeva, lõpetamine ja ongi vso! :)
tulemusi veel ei ole, eks järgmisel nädalal näeb, mis jura tuleb.

huvitav, kuna ma viimati kirjutasin siia? ei mäleta enam :D
igatahes homme. viimane eksam. yey. ja siis tuleb vaid oodata 11. juunit. no KAUA VEEL? :D
see suvi tuleb ausõna da best :D folk ja rand ja ... aeh, mida ma ikka unistan siin, lähen parem välja, päike ja värk (H)

siiani on enam-vähem perse läinud mu eksamid. :D
tubli olen!

jepikajee :D

kirjand on möödas, HURRAA! kohe palju kergem tunne on kusjuures. ülehomme on tutipidu. joppab mul, ma olen haige. :S mõjus see jooksmine ja päevitamine väljas vist (aprillis!):D
eks näis, kui paremaks ei lähe, siis ma vist ei lähe isegi järelpeole. korraks hüppan läbi, mitte enam.
laupäeval läheb jälle lahti - inglise keel. kuigi hirm on väiksem, ei ole see olematu. eks näis, mis saab.
seniks sägens.

täna ongi see kurikuulus 26. aprill, KIRJAND.
kardan kohutavalt ja masendus on ka, sest midagi erilist õppinud ju ei ole. kõht ka valutab sellest pingest, isu ei ole.
vähemalt ilm on ilus. pärast, kui see hirmus asi möödas on, lähen maale, istun aeda maha ja ei liiguta ka enam. :D
igatahes edu mulle ja mu kullatükkidele, et teil ikka hästi läheks, musid! ;)

ma lihtsalt ei KANNATA seda silmakirjalikkust enam!

täiesti masendav nädal. 54633947620469754 tundi eesti keelt ja kirjandust. kui see eksam ruttu ruttu mööda ei saa, siis läheb jamasti nii mõnegi asjaga mul. :D
õpetajad panevad näkku. jääksid siis kasvõi mõnedki tunnid ära, no EI paneme täie rauaga ikka kurat. ja õpilastega on ka arusaamatusi. no eks midagi saab lugeda ka närvide arvelt, sest ega me ei ole ju keegi "päris me ise". õnneks aga on olemas selline tore asi nagu leppimine, mille abil saavad ka suured mured jälle tahendatud. :)
loodetavasti ei juhtu meil enam midagi negatiivselt ning lõpp läheb hästi. oleks ju erakordselt nõme, kui me viimastel päevadel omavahel raksu läheks!
ega ma enam tükk aega siia ei kirjuta. keskendun nüüd ainult kirjandile, inglise keelele ja bioloogiale. hoidkem siis üksteisele pöialt, et me kõik saaksime rõõmsalt koos lõpetada. :)

"... veetlev ja huvitav on ainult kauge, kättesaamatu, võimatu, uskumatu, milles üleloomulised jooned."

kõigest 6 PÄEVA lõpuni!
no ei jõua oodata enam! :)

ahjaa. lasanjet oskan ma ka nüüd teha, olenemata sellest, et vahepeal läks asi suht nässu (jahukastme asemel tootsime saepurulima). :D

iga päev läheb see kooliskäimine järjest mõttetumaks. mitte üheski tunnis ei ole viitsimist mitte midagi teha, no välja arvatud bioloogia ja inka. ma ei saa aru, miks meile on vaja kehalist, kui me niikuinii midagi ei tee. või kunsti. või muusikat. kool on niikuinii kohe-kohe läbi, mis mõttega? eriti mõttetud on minu arvates eesti keel ja kirjandus. kuigi jah, õpetaja suhtumise on selles suhtes paremuse poole liikunud, et ta ei korruta enam pidevalt, et me kõik kukume läbi. täna ta ütles isegi Kaurile, et ta pole päris lootusetu (võimas saavutus minu arust).
täna hakkasin koguma siis lapsepõlvepilte. no kõik olid nii nunnud tattidena. :D
ahjaa. tutipäevaga on ka jama. koht isegi oleks, kus midagi tähistada või nii, aga vastutajat mitte. masendav.
millest vel pajatada? peale selle, et mul tohutu hirm kirjandi ees on, pole midagi uut. ma hakkan järjest enam pelgama, et see läheb sitasti. ma tõesti ei ole vist suuteline 80 punkti peale kirjutama.. nojah, kui mingi idikas mu tööd ei loe loomulikult. :D aga loodame sellele, et teemad on inimsuhetest ja ma saan ainult raamatutest rääkida. mingit filosoofilist pläma ma kahjuks ajada ei oska.
selle pärast on ka paha tuju, et olenemata lubade olemasolust ei lasta mul neid kasutada. "lähed tööle, ostad oma auto, siis sõida nii palju kui tahad!" no KURAT! nii sitasti ma nüüd ka ei sõida, et nad mulle autot ei JULGE anda. ja mul on nagu täiesti pohhui. nii kui biuka eksam saab mööda, lendan ma siit minema. sebin auto kuskilt või võtan kellegi teise omale autojuhiks, aga esimene suund on mul PEIPSI! mul savi. ostan omale kasti nuudleid ja redutan seal mingi kuu aega. :D
no ja juhul, kui mul eksamid sitasti lähevad, olen nii masendunud, et ei liiguta lillegi vähemalt KAKS kuud. kurat, siis ma küll ei tea, mis saab. kui ülikooli või maaülikooli sisse ei saa, siis lähen välismaale. kutsekasse vaevalt ja tallinnasse ka mitte. nii et jah, loodan kõige paremat. (GO 26. aprill, 3. mai, 5. mai ja 26.mai !)

"kell kolm öösel, värvitud LEHM!"

võib vist öelda, et olen omandanud tervislikud eluviisid. teist nädalat käin jooksmas. mingit erilist muutust välimuses pole, aga enesetunne, no MUAHHHHHHHH! ma ei ole juba mingi 7 aastat end nii hästi tundnud. ;) no ja loodetavasti hakkab see värk varsti mõjuma ka, nii et kahe kuu pärast te ei tunne mind ära enam! :D

kõigest kaks kuud veel. seejärel algab suht uus elu. ootan juba väga, kuigi samas kardan, sest enne tuleb ära teha kõige raskemad eksamid üldse. kui mul vähegi joppab, siis kirjandi teemad on lihtsad, inglise keele kuulamine ja lugemine on arusaadavad ja bioloogia on põhikooli tasemel. :D seda nüüd küll vaevalt, aga nagu keegi tark juba kord on öelnud, lootus on lollide lohutus (harjutan kirjandiks juba vaikselt).

täna käisin proovikirjandit kirjutamas. no nii hulle teemasid ei ole ma tükk aega näinud. suht pekki läks, aga vähemalt sai tehtud.

täna ootab mind veel jooks. tappev. kui ellu jään, siis jään eksameid ootama. :D

ja ühe hirmnunnu pildi paneks ka siia. nämmu!

masendus

vahest mõtlen, et miks mul üldse teda vaja on. kas ma olen tema jaoks vaid keegi, kelle käest midagi saada? miks ma olen pidevalt tema jaoks täielik ÕHK? miks ta minu tujutsemistest küll midagi välja ei loe? aga tegelikult ei ole seal erilist vahet. vähem kui kahe kuu pärast on kõik see läbi. ma ei pea enam tema peale mõtlema, tema nõmedaid jutte kuulama, kuidas tal on teistega nii hea kogu aeg, ma ei pea kuskilt lugema, et üks või teine on talle kallis jne. lõppude lõpuks saab minul ka villand. ja ausaltöeldes ei saa mina tema ka mingit kasu, ei lõbu, ei nalja, mitte midagi. nii et mul on juba täiesti ükskõik, kas ta suhtleb minuga või mitte. ta võiks edaspidiselt ainult näha, kuiväga keegi temast hoolida võib. kas keegi üldse hoolib? no igatahes kui ta nii edasi käitub, ei ole tal ka siis kedagi. nii et jah, teinekord võiks inimesed ikka silmad lahti teha. :)

suht ammu pole külastanud seda kohta, et siis valduseks mõtlesin, et astun korra läbi. :D
täna siis küpsetame jälle. kui arvestada sellega, et enamus meie tehtud asju lähevad suht pekki, siis ei ole täna ka suurt midagi loota. :D
aga musil oli täna sünts mul. temale palavad õnnesoovid ja musid. varsti joome koos kurat. :D

igav nädalavahetus oli. aga ma ei kurda tegelt. magada sai. ja tartus käisin ka. norms.

teguderohke. :D

no nii tihedat päeva ei ole mul juba ammu olnud. :D

kogu luhu algab sellest, et marge käis arkis, sai läbi ja lubas mulle pitsa välja teha. tõmbasime siis füssast minema ja läksime tema poole. kuna see köök oli no NIIIIIIIIIIIIIIIIII must, siis me mõtlesime (no MINA mõtlesin, eks) et koristame nats. pesime pliiti, kappi, kraanikaussi,põrandat ja ega kaugele ei jõudnudki suht. igatahes prügi tuli no mingi kõva 3 suurt kotti. :D päeva leid oli purk mingite 234728374528340593487523 aastat vanade kurkidega. ma parem ei hakka siin lähemalt rääkima. teie enda huvides. :D see jääb eluks ajaks meile meelde vist. :D vahepeal oli isu läinud, kuid kui koristatud sai, tuli isu ka tagasi. :D

läksime siis poodi, šoppasime veits ja hakkasime pitsat tegema. niikaua kui pitsa küpses, loopisime üksteist munadepühadest alles jäänud munadega. :D

ja siis SÕIME! no kõht oli vingelt täis pärast. :D

vahepeal käisin kodus õppimas ka ning seejärel läksime marge ja emmiga teatrisse. etendus oli suht norms kusjuures. see polnud üldse hull, et ühel oli nina kinni kogu aeg ja teine oli "tehnikamees". :D ei sanud kurta igatahes.

hakkasime siis koju naasma. no ja nahu mul alati juhtub olema, siis mul hakkas igav. lund oli see-eest palju. :D lükkasin marge hange ja kukkusin seetõttu ka ise mitu korda. :D liiamaani jalad külmetavad kurat! :D

nüüd vahin siin kodus. varsti hakkavad kondid, seda vahin kindlasti. ahjaa. raamatut ei jõudnud lugeda üldse. :S

eile algas siis viimane veerand üldse mu elus vist. :D

suht positiivne päev oli. ja ARK'is käisime ka. Margel on täna eksam. :D oi ta on närvis vingelt. :D kuid kui arvestada nagu neid ülesandeid, mis me koos läbi arutasime, siis ei läinud tal kõige sitemini. ma arvan, et ta saab läbi ikka. sest muidu ta on teine peale võimekat, kes läbi ei saa. häbi või mis. :D Edu talle igatahes. :D

tänasel päeval polnud suht vigagi. eriti kõva oli meie kooli video ikka :D siiani naeran veel. :D "te küsite, miks ma vanal staadionil jooksen? sest uus on lukus!" :D
ei, suht norms päev oli. tegime 3 tiiru ümber söögilaua ja kõht sai ka täis. :D

Ei saa kurta.

täna on see päev, mil me läheme Põltsamaale abiturientide kukkutulekule vms. päev peaks tulema suht igav, aga iial ei või teada...

ahjaa. täna hakkan kindlasti Krossi lugema! ;)

mõtlesin siin vähe, et kiidan ühte eite. ega ta seda kiitmist eriti ei vaja, kuna tal ego niigi kõrgel, aga see selleks. :D

1. kõigepealt ma mainiks seda, et tema on SEE, kes on terve oma elu minuga mölisenud. vahest on see naljakas, sest ta ei ole mölisemises eriti tugev, kuid enamuse ajast käib see mulle pinda, nii et võta teadmiseks! :D
2. mulle ei meeldi see, kuidas ta mind mõnitab kogu aeg, olles ise üks igavene sitajunn! aga kuna sa oled mul see KÕIGE parem, siis ma andestan selle, et sa junn oled. :D
3. ta tuba ei ole mitte kunagi korras. ma üldse imestan, kuidas ta sellises toas üldse elada saab! kui tal ema kassi junne ära ei koristaks, siis ma arvatavasti ei käiks tema pool enam ammu. ja õnneks olen olemas ka MINA, kes tuleb ja tema junnid ära koristab. HALLELUUJA minule! :D
(4. vahepeal mainiks seda, et talle meeldib jaan nuga vahest.) :D
5. kunagi olid sa sellepärast hea, et sa tegid täpselt nii nagu ma käskisin. ma saatsin su alati midagi tooma või tegema. eriti proffessionaalne olid sa mul poes käima. oh ajad... :D aga kui sa suuremaks said, siis sa saatsid mind perse. :D
6. mulle meeldis kunagi see, kuidas sa mulle mašaaši tegid. ma ütlesin sulle alati, et tee mulle 5 minutit, et siis ma teen vastu, aga kui minu viis minutit täis sai, siis ma ütlesin: "kuule, ma ei viitsi praegu, ma pärast teen sulle". see "pärast" tuli siis, kui jälle SINA mulle mašaaši tegid. :D
7. ja selle tüdruku juures on veel see hea, et teda saab igat pidi mõnitada. teinekord ta hakkab nutma, aga see pole praegu üldse oluline. :D (eriti suures on pisarad siis, kui ma mainin Sander Veski nime või teen talle vastamata kõne, teme telefonilt loomulikult!)
8. ma mäletan seda, kuidas mulle hullupööra meeldis teda kiusata, aga ta pistis alati karjuma. siis ma lohutasin teda alati, sest ma oleksin tiina käest peksa saanud. :D

vot igasugust nalja, naeru ja nuttu on selle tüdrukuga saanud, sellepärast oledki sa üks suur musukas junn mulle! :*
p.s. viimane kord nuttis ta sellepärast, et "ta ei meeldi kellelegi". ära karda musike, mulle sa meeldid vahest! :D
FREESTAILO

üks naljakas seik täna siiski oli. isa helistas. kuna ta oli joonud ja mitte vähe, siis ta rääkis väga kummalist juttu. :D
kõigepealt soovis ta mulle häid lihavõtteid. okei, see oli normaalne (natuke). aga asi läks imelikumaks. ta küsis, kus ma olen. ma ütlesin, et jõgeval, homme peab ju kooli minema. tema vastas, et "mida kuradit! meil siin saksamaal on küll lood hoopis teised. kõik on nii vaikne, et isegi vares mitte ei lenda, vaid läheb jala koju!" no see oli küll veider. :D
siis ta mainis, et mul on nüüd ju load käes, aga et kas auto ka on. ma siis vastasin, et ei ole. tema vastas: "no kuidas siis nii! kui inimene load saab, siis peab tal alati moskvitš aia taga olema!" :D
no ei ole normaalne ju :D
ja siis ta rääkis, et ei jõua minu lõpetamiseks koju. ma vastasin, et siis on küll ju väga kahju, tema vahetas aga sujuvalt teemat juba. "no kui ma varsti jõuan, siis lähme restorani sööma. jõgeval on ka palju ilusaid restorane, EI! helsingisse lähme hoopis restorani! laevaga sõidame restorani! ja siis tervita ema ka ja ütle, et ta ei nukrutseks!" :D
no mul ei ole normaalne isa!

no ma kohe olin SUNNITUD siia ühe johnny pildi panema. :D et siis. tema on AINUKE, kellel on no NII lahedad rastad ja no NII ilusad vuntsid, ausõna.

paraku.

paistab, et kõik see hea, mis mind saatis peaaegu kolm aastat, hakkab ära minema. ma mõtlesin kogu aeg, et kõik on liigagi hästi ning ma teadsin juba siis, et see "hea" saab ükskord otsa.
me oleme tervelt kaks aastat olnud kõik koos. mul ei ole eales olnud nii häid sõpru, kui nüüd. kahjuks see kõik muutub.. välja on kujunenud mingid kindlad seltskonnad, me ei ole enam"üks"...
millest see kõik algas, ma ei tea. võib öelda, et vist keegi ei tea. ükskõik kui palju ma vaeva ei näe, ei suuda ma üksi midagi ette võtta. kõik on kuidagi üksteise vastu. miks? mida kuradit on nad üksteisele teinud? keegi ei tea...
saab vaid loota, et ka neil endil hakkab ükskord halb ja nad otsivad lahendusi.

"Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla."

"põnev"

täna on täiesti mõttetu päev. nagu enamus päevad mu vaheajas. ilm ei olnud abosluutselt aktsepteeritav ja tuju oli ka paha. mõtlesin küll, et tegelen terve päeva lugemisega, kui ei, polnud lihtsalt viitsimist. eks homme on ka päev. :D