esmaspäev, 29. juuni 2009

tõesti, mida ma nüüd küll tegema peaks ... !? :S

pühapäev, 28. juuni 2009

ja vot NÜÜD läheks küll peole :P
viimased kaks päeva ... WOAH ! kas tõesti see lõhutud peegel on süüdi mu õnne pöördumisel? ei tea ja ega vahet polegi, mis süüdi on. mul on hea ja muu pole oluline :)

laupäev, 27. juuni 2009

miks see kõik IKKA VEEL nii raske on !? :(

neljapäev, 25. juuni 2009

jaanid '09

Niisiis. Kirjutan veits pikemalt, mis siiski mu janipäeval juhtus.
Linna jõudsin pool5. Siis ruttu Krissu poole, kus mulisesime niisama kella 8ni. Siis lõime audi A3-le hääled sisse ja kõva muusika saatel kimasime Külitsesse. Kõik olid niinii korralikud, et kohe imelik hakkas. Mõtlesime, et lahjad vennad ning hakkasime ise kohe jooma. Kuna päeval suht eriti midagi söönud polnud, siis kärast kahte kaheksast pitsi juba pea surises. Aga kas me sellest hoolisime? Oo ei. Kohe läks peale kolmas ja neljaski pits, piip ja kartulisalat. Poisid läksid jalkat mängima ja ega minagi sitem vend polnud. Jalanõusid jalga ei pannud ja kohe varsti mõistsin, et see oli viga. Mängu esimesel minutil sain Heli käest jalga, mängu TEISEL minutil Voova käest :D Aga kas ma sellest hoolisin? Oo ei. Mängisin edasi. Mängu neljandal minutil, kui just põnevaks läks, leidsin põlllt mingi augu ja väänasin vasaku jala välja. Liikusin tuppa, panin jalale külmutatud jõhvikaid peale, puhaksin kaks minutit ja läksin peole tagasi. Jalkat enam ei mänginud. Minu õnneks. Jõime veel, niikaua kui kohale sadasid Kris, Kala ja Kala kaks naist. Edasi ei mäleta. Pilt tuli tagasi siis, kui Krissu ja Vovaga sauna läksime. Udjasime leili ja jooksime järve ujuma. Vot see oli mõnus. Siis jõime vel, lõin vanaemaga pitse kokku ja pilt oli taaskord kadunud. Ja JÄLLE mäletan seda, kui sauna läksime. Ja ujuma. Seekord ujuma ei jõudnudki. Väänasin parema jala välja. Fakk jee. See oli aga suurem pauk. Naasin peole, kus vedasime Krisiga joomise peale kihla ja JÄLLE oli pilt kadunud :D (Kui nüüd mõtlema hakata, siis on mõne koha peal ikka suured mäluaugud :D)
Siis kui väljas juba valgeks läks, kukkus Kris bemmi lammutama ja kohe varsti pärast seda kobisime magama. Vähemalt soov oli suur. Aga kas meil lasti? Mkm, eksite, ei lastud. Saime oopis serenaadi kuulda. Tervelt oma kahe tunni jagu :D Kuna istusime sauna teisel korrusel, polnud mul võimalik isegi alla minna, sest viina tuimestav toime hakkas kaduma ja jalad lõid tuld välja. Joosutasin siis Vovat, kes tõi mulle kõik vajaliku voodisse :D:D:D Umbes kell kolm läksid poisid alla endasi pidutsema, magada sain kella 8ni. Roomasin KUIDAGI alla, tuppa Krissu voodisse. Ärkasin 9.39, seda mäletan täpselt. Lonkasin kööki ja palusin transporti traumapunkti. Käisime siis selle võrratu Chrisleriga Tartus, kus sain kipsi. AJEEE! Külitsesse jõudsime kuskil pool 11. Kuna kipsi peale toetada ei tohtinud, siis mind kanti kätel, sõna otseses mõttes :D Isegi ratastool toodi kuskilt pööningult alla :D Ei, tol hetkel ma oma tegu ei kahetsenud. Teenindus oli lihtsalt ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜBER ! Ükshaaval käidi mind lohutamas ja viinahaisudega täis jootmas :D Kella 13ne aeg läksin ratastooli ja kätelkandjate abiga õue, lamamistooli. Rahvas polnud kaugeltki mitte veel kaineks saanud. Tehti nalja, suitsetati kitseliha ja vorste. Taaskord toodi kõik kätte :D Istusime siis seal kella 6ni ja siis hakkasime Tartu poole sõitma. No kõigepealt me loomulikult lämbusime, sest alkohaisud olid meeletud. Helen vajuski kohe ära, sest istus kahe haisva tondi vahel.
Koju jõudsin kell 7, läksin voodisse, käisin paugu netis ja magasin hommikuni.
Jah. Tegelikult on ikkagi jama, et see kipsijama tuli, aga pidu ma kohe üldse ei kahetse. Peo tegid heaks inimesed. Nii lahkeid ja abivalmis inimesi ei ole juba jupp aega näinud. Päriselt. Aitäh teile, et olemas olite. :)

Ja kokkuvõtteks võin öelda, et need jaanid jäävad meelde kui kõige paremad jaanid, mis mul KUNAGI olnud on. :)
kirjutan siis ruttu ruttu siia midagi üles, enne kui meelest ära läheb. on, mida tulevatele põlvedele jäädvustada.
sellised laused siis, nagu:
*Eminem "Coming out my closet"
*"on üks roobert, kes elab Mõrnaja 12"
*kes ei tööta, see on töötu
*täiatapjavarras
jpm, mis praegu meelde ei tule, aga kui juhtub tulema, siis kohe panen kirja.
jah, VÄGA hullud jaanid.

esmaspäev, 22. juuni 2009

ja ma tahaks NÄHA, et õnn nüüd mu õuele tulemata jätab. täna lõhkusin oma kõige ilusama, kõige suurema ja üldse, KÕIGE KÕIGE PAREMA peegli ära :/ ja killu astusin ka jalga. tore-tore.

pühapäev, 21. juuni 2009

jep, lõpuks käes.

Palju õnne kõigile ! Te küsite miks ? Loll küsimus. Sellepärast loomulikult, et täna algas ametlikult suvi. Kuigi ega eriti sellist ilma suveks lugeda ei saa. Vihma küll enam ei saja, aga mis sa ikka seal väljas passid, kui päikesest pole haisugi.
Erilist asja mul siia kirjutada ei olegi, sest mu elu on igav. Nüüd olen kaks päeva lihtsalt filosofeerimisega tegelenud.
Üleeise näiteks, kui oma ringil käisin jälle, kõndisin mingist talust mööda, mille õue peal siblisid kanad. Ja siis äkki tärkas mulle pähe mõte, et kui vähegi uskuda seda juttu, et kui me ükskord kõik ära sureme, muutume me mingiteks loomadeks, siis MIDA ma teeksin, kui ma oleksin kana. Sa jooksed päev otsa mööda õue ringi, otsid mingeid vihmausse, vahepeal saad kukelt kabistada, muned mõne muna ja ongi kogu elu. Ulme täiesti. Joogiks saad ka ainult vett, ei Spraiti, ei kokat, ei midagi alkohoolset. Süüa ... no selle pärast muretsed ise. Sööd kärbseid või midagi. Ja nad ei räägi ju ka omavahel. Niipalju kui mina olen aru saanud. Sellele järeldusele jõudsingi, et kana ma küll kunagi olla ei taha. Pigem koer või midagi.
Vuhh, lolli juttu ajan. A mis vahet seal on tegelt. Kunagi tulevikus hea lugeda, kui idiootselt ma kunagi mõelnud olen :D
Homseni siis, seltsimehed !

laupäev, 20. juuni 2009

Nii. Kuna mul on nüüd maal ka nett, kirjutan siia veits sagedamini, nagu te juba aru olete saanud ka. Elu on kirju. Nagu see liblikas, kes lendas mu kanni peale, kui ma õues päikest võtsin :D Eile tšillisin ringi. Kõndisin (jah, see jutt viskab mul ka juba üle vaikselt), keetsin tatart, sõitsin autoga, lugesin raamatut ja olin telefonijaamaks. Kella 4 paiku umbes helistas sõber Kadri ja kutsus mind sauna. Mõeldud-tehtud. Kell 8 olin platsis. Joogiisu oli suur, aga paraku olin autoga. Jah, jala oleksin ka saanud minna, aga pärast ma jee oleks tagasi viitsind minna. Meiega liitus ka Natasha, kellel parasjagu esines emoperiood. Rääkisime ilmast, elust ja meestest ja nii see aeg lendas. Piibutades. :D Vahepeal käisime leili viskamas, niikaua kui Kadril alati paha hakkas ja jälle pidime ära minema. See selleks. Mulle meeldis. Hea oli. Ahjaa, selle kraatrimõõtu tiigi juures käisime ka. Ujuma oleks ka läinud, aga nii kui jalad vette said, läksid mõlemad külmast krampi, nii et mina seisin kaldal, kuni kahepaikne ujumas käis (jah, oleks pidanud ikka midagi siiski selga panema, mitte poolalasti tuule käes seisma. täna hommikul pidin kaks ibuprofeeni võtma, et alaseljavalu üle läheks :S). Koju jõudsin pool 12, ajasin auto garaaži ja ronisin ruttu ruttu teki alla
sooja. Ja netti loomulikult ;)
Täna hommikul ärkasin pool 11. Sõin, pesin streptokokid maha ja mõtlesin, et lähen netti jälle. Ja siis, juhtus äktšjon. Panin juhtme pistikusse ja mis siis juhtus? Pistikust lõi leeke välja ja ma sain enam-vähem infarkti, sest arvuti enam pilti ette ei võtnud. Oh jeebus! Ma olin NII kuri. Mõtlesin, et no tore, siis kui asjad hakkavad veidi paranema, läheb JÄLLE midagi nässu. Siis aga, tund hiljem, kui üritasin raadiot käima panna, ei võtnud see ka voolu. Tore. Siis avastasin, et mul pole pistikutes voolu. Käisin ruttu, lülitasin seed korgid, või-mis-iganes-need-ka-pole, sisse tagasi ja rpoovisin uuesti. OOOOO FAKK JEE ! Töötas :D Pole juba jupp aega nii õnnelik olnud :D
Kell 14 käisin Palamusel, Kristjani lõpetamisel. Suht igav oli. A see selleks, pole oluline.
Nüüd istun Kaareperes, peol. Vaikselt juba häirib, et ma neid häid ja kalleid jooke siin kunagi juua ei saa :S Ootan, kuni rahvas täis jääb ja siis toimetan isa mingile süntsile, Kristjani lõpuläbule ja siis saan koju. Lõpuks. Uni on silmas juba.

Head suve teile, mis homme saabub ;)

Ja järjest enam on mul tunne, nagu ma elaks Wall-E multikas ;)

neljapäev, 18. juuni 2009

18. juuni 2009

Teate, ma olen lõpmata vihane selle lehekülje peale praegu, sest hetk tagasi lõpetasin oma kirjutise, ning siis ... pop pop pop, kõik kustus :S Aga see selleks. Üritan seda taastada, nii palju, kui meeles on.

Täna oli üle aja üks suurepärane päev. Suurepärane mitte selles mõttes, et sai midagi head/huvitavat/põnevat/kasulikku tehtud, oh ei. Lihtsalt ... oli hea päev. Ei oskagi öelda, kas selle tegi heaks mu puhanud närvirakud, mille sünapsid omavahel enam aktsioonipotentsiaali edasi ei anna (jah, füsioloogiliselt täiesti vale lause, aga no mis vahet seal on), või inimesed, kes viimaste päevade jooksul lihtsalt nii head nii head on olnud, ei tea. Aga see selleks.
Räägiks siis veits oma päevast, milles midagi huvitavat iseenesest ei olnudki. Ärkasin kell 11. Oleks edasi maganud, aga ei lastud. Külm oli ka ja padi oli ka kuskile kadunud. Tegelikult ärkasin juba kell 8, kui ema äratuskell teises toas keskeltläbi 3 minutit järjest helises, kuid mingil moel õnnestus mul jälle kookonisse kerida ning uuesti magama jääda. Niisiis. Plaanis oli päev täis õppimist, aga arvake, kui palju ma sellega tegelesin. Nada, konkreetne nulllll. Mingi aeg tahtsin välja päikest võtma minna, aga nii, kui ma oma nina välja pistsin, läks päike pilve taha. Ja nii mitu korda. Ah, see selleks, eks ma siis ootan pilvituid päevi, kuid mind teades, leiab päike siis need olematud pilved ka üles.
Ahjaa. Kõndimas käisin ka. Tegin veits pikema tiiru kui tavaliselt, tuju oli selline. Väljusin kuskil kell 20 ja koju sadasin sisse umbes nii pool 11. Algul oli ilm täitsa hea. Tuult ei olnud ja päikest oli ka. Hiljem aga, leidsid mind üles pilved. Jah, tavaliselt oleksin ma ruttu koju kiirustanud, aga täna ma seda ei teinud. Ja siis, kui telefonist hakkas James Morrissoni "Please don't stop the rain", läks lahti vihmasadu. Ja teate, ma ei oska seda isegi seletada ... Aaaah, lihtsalt superluks. Kõndisin mööda maanteed, ühtki hinge ei liikunud, vihma sada, kuulasin muusikat ja naersin omaette. Ei, tegelikult seda vist naermiseks nimetada ei saa, pigem naeratasin. Kõlab veidralt, aga tegelikult see nii ei ole. Lihtsalt ... nii nii hea oli. Jah, parema meelega oleksin kellegiga koos kõndinud, kuid mis seal ikka, ma saan endaga ka hästi läbi :) Need viimased pool tundi mu jalutuskäigust olidki päeva parimad, kahtlemata.
Aga siinkohal ma ei raiskaksi rohkem teie aega. Suvi on juba ju sama hästi kui käes ja teil on parematki teha, kui toas istuda ja kellegi teise blogi lugeda :)
Ise hakkan ka õppima. Homseks vaja ära lõpetada, siiani on tehtud keskeltläbi pool (kolme päevaga ! ! !), nii et nähtavasti tuleb unetu öö. Aga see selleks, kuulangi Blue October'i "Hate me'd", mida nii arvuti, plaadi kui telefoniarvestuses olen kokku kuulanud nii umbes 75 korda ja olen omaette. Mõtlen, sest sellega olen tegelenud juba terve viimase kuu.

Teie aga, mu kallid. Nautige suve, tšillige, käige pidudel ning kui õhtuti vihma sajab, minge õue, sest ainult nii sisustate oma suve kõige paremini :)
Kallid olete, te teate seda ise ka.

teisipäev, 16. juuni 2009

avastasin enda jaoks uut laadi muusika. blue october, yeah.

I want to swim away but don't know how
Sometimes it feels just like I'm falling in the ocean
Let the waves up, take me down
Let the hurricane set in motion, yeah
Let the rain of what I feel right now come down
Let the rain come down
Adjöö, kullakallis Geenitehnoloogia. Adjöö kallid "sõbrad" ! :)

esmaspäev, 15. juuni 2009

muhahahahaaaaa!

Elu on hernes - ei väsi seda kordamast.
Täna on tuju hea. Ei tea, kas süüdi on see Heade Mõtete Linna õhkkond, või miski muu, aga tahaks kohe rõõmust laulda :D Ei ole vaja karta ... Ma ei hakka siinkohal laulma. Oo ei. Selle jaoks on vaja rohkemat kui head tuju. Selle jaoks on vaja ... Katjat. :D Suurtes kogustes Katjat. Ja spraiti ka. Ahjaa muide, mis ma ükspäev avastasin. Ilm oli soe, päike paistis ja palav hakkas. Mõtlesin, et ei viitsi vett juua, võtan ühe spraidi. Ja kas ma sain seda juua? Mkm, ei saanud. Nüüd on spraidi maitse vist alatiseks ära rikutud ja seda kõike tänu millele? Jah, sellele rehaga eidele, kes nüpeldab kõiki kes tema pudelit puutuda julgevad. :/ :D
Istun siis, nagu juba öeldud, Tartus. Plaanis oli pikem linnaskäik, aga my ass ma seda teha viitsisin. Käisin ainult korra poes, haarasin riiulilt 2 coolerit ja nüüd ma siis istun. Joon coolerit ja vaatan telekat. Njah, paremat teha ju pole ka ...
Ja simsi avastasin jälle (kas ma seda juba ei maininud? Vist mainisin, nii et ma ei hakka sellest enam rääkima).
Miks ma üldse linna tulin? Tüüe koosolek, mis muud. Nüüd magakski veits, nii 2 tundi ja hakkaks minema.

Nägemisst, mu seksikad.

laupäev, 13. juuni 2009

Nii, seltsimehed. Pidu läbi. Lõppes suure taldrikutäie friikate, viinerite ja peavaluga. YAY! Ei, tegelt ma ei kurda. Juua sai, nalja sai, kõike sai. Jah, olgem ausad, pidu OLEKS võinud vatuke teistmoodi siiski kulgeda, aga see selleks. Kui nii läks, siis läks, aega tagasi ei keera.
Teen siis lühikokkuvõtte järeltulevatele põlvedele. Jõudsime kohale mingi 10 mintsa enne 10t. Peost (mis pidigi kell 22 peale hakkama), polnud haisugi. Istusime törtsu autos, jõime (kes Katjat, kes Nestead :D) ja kõmpisime ühte kuramuse mõnusasse kohta piipu tegema. Seal me siis kimusime, ajasime rahvast kokku. Umbes nii kell pool 12 panime piibu kokku ning läksime peokeskmesse. Niivõrd kuivõrd peokeskmesse tegelt. Sees ei käindki. Tšillisime mujal. A see selleks. Ei kurda :D
Pool 1 käisime Kaareperes. Viisime Katriini koju, rahuldasime oma loomulikke vajadusi ning mina sõin võileipse. SIIS naasesime Palamusele, kus neiu Kristin pidas maha pika kõne, ma rääkisin ka paugu (mäletaks siis, millest ainult :D). Siis tšillisime veel ja veel ja natuke veel, siis sai kell ... 2 vist. Noorhärra Kris, kes hävitas veerandi mu kallist pudelist, käis sees ja tõi meile friikaid vinkudega. Soolased olid raiped, aga kõht oli tühi ja hädaga sõime need ka ära :D (ja jad ütlevad, et alkoholis on piisavalt süsivesikuid, et kõht ei tohiks tühjaks minna. my ass. :D).
Pidu sai üllatavalt vara läbi, juba kell 3. Jätsime siis oma rahvaga hüvasti ja kimasime minema. Koju jõudsin kell ... pool 4. Koristasin ruttu oma tuba nats ja ronisin teki alla. Peavalu oli MEEEELETU! Siis helistas mulle Taavi, kes laterdas ka oma 45 minutit. Tegi mulle musträsta häält ja niisama tuju heaks. :)

Ja ongi kogu pidu. Oli mis ta oli, ei kurda eriti. Varsti uus, sinna lähen ka kindlasti. Seekord jäi ju piletiraha alles :D:D

reede, 12. juuni 2009

Nonii sõbrad/seltsimehed!
Käes on suvi. Või noh, mitte ametlikult, aga siiski, kui arvestada sellega, et nüüd on tavaliselt ikka nii umbes 20 kraadi kanti sooja ja muidu on ka hea olla, siis võib öelda, et suvi on täies hoos. Täna näiteks on Palamusel suvealguspidu. Umbes nii 15 mintsa pärast peaks mu hoovi sõitma Krissu, kes mu peale korjab ning kellega koos me sammud (siinkohal uued bemmi kummid :D) Palamuse poole seame. Mõtlesin algul, et ei lähegi, kuid kuna viimasel ajal on tohutult palju jamasid ja probleeme olnud, mõtlesin, et mis seal ikka. Käin paugu läbi, libistan oma Katja sisse, pidutsen natuke korralikumalt kui viimasel ajal kombeks ning siis magan terve homse päeva :D Jah, mured ei kao selle peoga kuskile, kuid korraks, kasvõi ainult veidikesekski mõtlen millegi muu kui murede peale.
Plaanis oli mingit sorti suurem postitus teha, kuid näed, ei tule neid lauseid täna kuidagi ...

Ah, loodan, et vähemalt mu keeruline elu end ükskord sasipuntrast lahti keeraks nagu tertsiaalse struktuuriga DNA ahel enne DRA replikatsiooni või transkriptsiooni.
Lihtsalt ei jaksa enam ...


:(

kolmapäev, 3. juuni 2009

jah, ei ole kõik nii lilleline midagi. mõtlesin üht, välja tuli hoopis teine.
kahju, et sa seda ei mõista.