Ma tahan kuskile kaugele. Kuskile kaugele kaugele, kust mitte keegi mind otsida ei oskaks. Ma lihtsalt tõmbaks teki üle pea ja oleksin. Oleksin üksi, oma mõtetega. Ma soovin, et see viha ja kurbus läheksid ära. Mulle pole neid vaja. Ma tahan olla jälle see vana Lilian, kes oli aasta tagasi. Ilma murede ja probleemideta. Ma ei taha seda enam. Ma lihtsalt ei JAKSA ! Kui asjad hakkavad vähegi selgemaks saama, tuleb midagi suurt. Ja see on alati nii. ALATI rikub miski mu tuju ära. Ja mitte ainult tuju. Terve elu.
Kurat kurat kurat !