jah, ma tean. eelmine postitus oli suht masendav. või noh, mulle tundus nii. igatahes. tuju on veidike paranenud, hoolimata sellest, et haigus on hullemaks läinud.
täna on pidu. kursusepidu, kui täpsem olla. korraks hüppan läbi, iseasi siis, kui kauaks. ja ajalugu teen ka. ei joo. vist :D või noh, kui isegi joon, siis mõistlikkuse piirides. :D tuleb ju ennast reedeks hoida, kus härra Põhjatu hakkab mulle ja preili Osturallile shotte tegema :d seda ikka maha ei magaks ;)
nüüd olen kaks päeva enam-vähem maha maganud, tuleb tegutsema hakata. homme üritan füüsikale keskenduda ja nädalavahetusel vaatan teisi aineid. võib-olla.
nüüd aga, pean poes käima, sest mul tuli HIRRRRRRRRRRRRMUS kuivatatud banaanikrõpsude isu :d

ärge sööge toorest liha ja hoiduge suurets potitäiest värskest kapsast hakklihaga !

ma lihtsalt ei suuda enam ...

viimasel ajal on kõik kuidagi teisiti. peas keerlevad hoopis uut laadi mõtted, tegemised on hoopis teised, inimesed on uued. jah, sel kõigel pole väga vigagi, kuid MÕTTED on uued. neid ei saa kinni hoida, nad tulevad ise. mida kõike ma ei annaks, et neid lihtsalt peatada, aga ei, see pole kahjuks võimalik. nii ma siis istun, istun ja muudkui mõtlen. see ei tee head, kaugeltki mitte. see toob endaga kaasa üha uusi muresid ja pingeid, mis niigi pool mu hallidest ajurakkudest on ära õginud.
kaasa ei aita ka palavik, mis mul tänase päeva jooksul siginenud on. võtaks rohtu, aga lihtsalt ei viitsi püsti tõusta ja kapini kõndida. jah, kaua ma nii vastu ei pea, peaks ikka rohtu võtma, üleni kuum on olla (jah, ma tean, mida mõned selle lause peale võiks öelda :D).
see selleks. pea valutabki, peaks arvuti nurka viskama. eks näis, kas homme olen elus või mitte.

kõige raskem ongi elada teadmisega, et mitte keegi ei saa sind aidata ...

üleni kakluses sees.

leidsin üle pika aja ka selle lehekülje üles, nagu näha. arvatavasti küll sele pärast, et kell on umbes 10 hommikul ja telekast ei tule mitte muhvigi. lõin siis bloggeri lahti ja lugesin mõtteid, mida teised on kirja pannud. seekord sattusin ma tõelise leiu peale, kui avasin blogi, mille nimi on Elu on ilus, raisk. jah, nimi on kull kummaline, aga samas lööv. olen juba pool aastat Silveri töödel ja tegemistel silma peal hoidnud ning pean mainima, et vend teab, mida kirjutada, et inimesi lugema panna. seekordseks teemaks oli raamat Fight club. juba selle raamatu nimi pani mind huvi tundma, sest paratamatult viimasel ajal olen liigagi palju tegelenud igasuguse kaklusega. ei, te arvate valesti, kui mõtlete, et ma käin muudkui ringi ja peksan inimesi - kohe kindlasti mitte. lihtsalt ma olen sattunud kokku sellise inimesega, kes TEAB kaklusest palju. kohe TÕSISELT palju (ja ma ei kasuta trükitähti mitte ilmaasjata). mis siin salata, tegemist on härra Salumäega. KUIGI, hiljuti lisandus sinna seltskonda ka härra Põhjatu, kelle teadmised küll Markkoni ei küündi, kuigi ka tema teab asjadest väga palju. niisiis. siinkohal ma nüüd siis tsiteeriks oma tuttavat bioloogi Silverit:
"Kuigi vahepeal on tunne küll selline.Kiirendaks mõnda oma kehaosa vabalt valitud tahke objekti suunas.
Kõmm.
Valu.
Aga valu ei tee midagi paremaks.Valu viib vaid keskendumise endale, nii et mustad mõtted ei pääse kümne sekundi jooksul su peaga jamama.Kümme sekundit, ja selle hind on valu.
Mõnikord lihtsalt on selline tunne, et kasutaks oma keha kuvaldana ja prooviks seinu lammutada.
Aga pole mõtet."
JUST!, Silver, sa tabasid TÄPSELT naelapea pihta ! minu arvates hakkab inimene vägivalda tavaliselt kasutama siis, kui midagi on juhtunud. lihtsalt nö lambist ei lähe keegi mitte midagi ega kedagi peksma. põhjusteks võivad olla siis kas sinu enda probleemid või keegi teine tuleb sinuga ärplema, sest TEMAL on probleemid. ühesõnaga kaklemise ESMASEKS põhjustajaks on justnimelt PROBLEEMID.kuid samas, kui hakata mõtlema Silveri lause üle, et see probleem su peas lahendatakse vaid kümneks sekundiks, siis MIKS KURADI PÄRAST on nimestel vaja üldse üksteisele käsipidi kallale minna??? jah, ma tean, kui seda lauset oleks lugenud härra Salumäe, oleks ta hakanud väitma, et tema ei kaklegi mitte probleemide ega kellelegi haiget tegemise pärast, vaid DÜNAAMIKA pärast (aga samas, tema seda blogi vist kunagi lugema ei hakka), siis on tegu siiski kaklemisega ning minu silmis ei õigusta seda mitte miski. ta on mulle korduvalt öelnud, et tema uurib vaid teooriat ja inimeste peal eriti (ERITI !?) järgi ei proovi. aga MIKS on inimesel vaja enam-vähem kogu oma vaba aeg keskendada mingisuguse asja uurimiseks, kui ta seda mitte kunagi praktikas ei kasuta ega sellega tegemist ei tee? vot sellest ma enam aru ei saa. jah, ma nõustun väitega, et igal inimesel on omad huvid, kuid et valida endale huviks selline teema, mis uurib teistele võimalikult palju haiget tegemist, jah, ma usun, et minule seda lihtsalt selgeks teha EI OLEGI VÕIMALIK.
teate, ma tahaks siinkohal veel paljutki öelda, aga paraku said mul lihtsalt sõnad otsa :D ma usun, et see postitus ei ole viimane, mis seondub kaklusega, selle nn dünaamika ja asjade uurimisega, nii et edaspidi võite sellest veel palju kuulda (vähemalt niikaua, kui ma veel härra Salumäega suhteid jätkan :D)