sellist nõmedat päeva pole juba ammu olnud. ainult mingi vastik uimerdamine ja lihtsalt "olemine". ei meeldi mulle selline asi. kogu aeg peab mingi äkšon käima, muidu on jama. minu puhul vähemalt.
hommikul töllasin emaga linnas, käisime arstil ja mujal. kui ma siis otsustasin, et aitab naljast ja üritasin minna koju magama, helistas mulle mu tore kahemeetrine vend, kes tahtis raha. eino tore, et ma vähemalt selle jaoks olemas olen. töllasin siis VEEL tükk aega linnas, enne kui ta kohale jõudis. ei, tegelt oli tore teda jälle üle pika aja näha, kuigi jah, muutunud on ta kõvasti. jõlgub täiesti vales seltskonnas ja teeb täiesti valesid asju. ma juba tõsiselt muretsen tegelikult, kuigi jah, oli lohutav kuulda, et mingi jama korral olen mina esimene, kes teada saab. hea kui ta kedagigi usaldab.
see selleks. aega võttis, aga koju ma jõudsin. istusin netis, kuigi ma oleksin pidanud magama. enne füsioloogia praksi mõtlesin, et ah, savi, ei viitsi minna. jäin magama. 10 minuti pärast helistas ema. ignoreerisin oma telefoni, millest kostus n.e.r.d-i "sooner or later". njah. oleks ta vaid korra helistanud siis. ei. nii umbes 6 korda. 7ndal korral andsin alla. ta tahtis teada, kus ma olen ja mida teen. eino tore, et tal vähemalt asja oli eksole :D
pärast põhjalikku ülesajamistseremooniat olin võimeline end jälle magama sundima. aga kas mul seekord lasti magada? ei, seda luksust juba ei ole. mu "kallid suguvõimetud deegud" otsustasid, et nüüd on aeg joogipudelist kärarikkalt jooma ja trenni tegema hakata. aga siis sain ma kurjaks. ja kui mina juba kurjaks saan, siis ei lähe hästi sellel, kelle PEALE ma kurjaks saan. deegud peavad nüüd vähemalt NÄDALA ilma veeta olema. paras. nüüd teavad, et joovad ja teevad trenni siis, kui mind kodus pole.
ja KUNA ma magada ei saanud, otsustasin siiski praksi minna. kestis see siis tervelt 3 tundi, tukkusin selle aja ära, peale mida käisin veel kaupsis preili Gretega riideid nillimas. tema sai kleidi, mina ühe ilusa musta pluusi (ISSSSSSSSSSSSSSAND, miks ma sellest mustast juba üle ei saa !?). aga nüüd on mul vähemalt midagi, mida 3. aprillil selga panna. YAY !
kell 8 (umbes) astusin koduuksest sisse, sõin, vaatasin Unistuste Prisntsessi (mis on lihtsalt KOHUTAVALT MÕTTETU saade) ja umbes täpselt 4 minutit enne kümmet ma magasin. vähemalt niikaua, kui kell 7.07 õnnestus mu "kohutavatel suguvõimetutel deegudel" mind taaskord üles ajada. palju õnne neile, enne pühapäeva nad süüa ei saa.
24 tundi piina. tuleks vähemalt TÄNA parem päev...
Tellimine:
Postitused (Atom)