:)

Valgest paberist ma tegin sulle ingli
hõbefooliumist tal aura voltisin
puhtast armastusest meisterdasin lindi
hinge kinni hoides vööle sättisin

Läikeks pisaral sai hõbedane valgus
ära küsi ainult kust ma selle sain
õitsev kuldking kannab õlekõrtest jalgu
siiski õitseb kuigi noppisin ta mais

Selgest allikast ma kastsin sinu silmi
enne veel neil lasin õrnalt sulguda
selles veendumaks et tõesti sa ei hiili
katsin kätega su imekaunid laud

Veidi seisime nii püsti pargipingil
tasakesi sinult eemaldasin peod
silmi avades kui nägid kullast kingi
äratasin ingli armastuse näol.

Laupäev, sõbrad, laupäev.

Tuli selline tuju siia selline pilt panna. Armas või jaa? ;)
Njah, olgem ausad, ma lihtsalt ei osanud siia midagi kirjutada lihtsalt. Ei toimu mu elus midagi erilist. Kuigi, mingi ime läbi olen hakanud kõvasti süüa tegema. Mitte makarone ega tatart, selliseid suuuuremaid sööke, mille tegemine võtab aega ja nõuab pingutust. Täna hommkul tegin pannkooke. Uskuge või mitte, isegi mu EMA ei tee paremaid :D Määrisin siis kuhjaga maasikamoosi peale ja kõht sai täis. Seadsin sammud sepa turgu, kus raiskasin jälle raha. Njah, vähemalt mitte kuskil todupoes mõttetute asjade peale. Ahjaa, bussides on kompostrid ära vahetatud. nüüd lööb piletile automaatselt kellaaja peale. Nii palju siis sellest, et ma juba kuu aega ühe 8 eeguse piletiga sõidan :D
Jõudsin koju, oli kõht tühi. Tegin esimest korda elus frikadellisuppi. Ja üllatus üllatus, ka mu ema ei oska paremat frikadellisuppi teha :D Veider igatahes. Kellelt ma küll oma VÕRRATU kokakunstiande pärinud olen !?
Igatahes. Kui kõht läheb tühjaks, siis Purde 39 on esimene asi, mis teile pähe peab tulema. Teen teile süüa ! (enamuse ajast ma tegelt süüa teha ei viitsi, aga kes teab, äkki teil seekord joppab :D)

:)

Am I alone in your heart?
Have I hope with your heart?
She's such a teaser, she's such a star.
Give me a reason or gimme a chance.
Am I alone in your heart, or am I alone...?
It tears me apart.
Am I alone?
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Give me an evening, or give me a night.
I'll show you the time, of your life.
I'll walk you home safe, from the dark.
I'll give you my jacket, I'll give you my heart.
But she won't come dancing tonight, She's having the time of her life.
Am I alone?
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
I do love, she does heartbreak.
I did love, till she broke my heart.
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I skip a heartbeat for you.
Doing all I can do, just to be close to you.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
Always up for a laugh, she's a pain in the arse.
Every time that we meet, I skip a heartbeat.
I skip a heartbeat for you

http://www.youtube.com/watch?v=VJ_A09O8n1A

KPIJS

njah.

Ma olen alati imetlenud inimesi, kes ütlevad, mida mõtlevad. Küllap vist sellepärast, et ma olen ise samasugune. Jah, on asju, mida ka mina ütlemata jätan, kuid seda ka kindlatel põhjustel.
...
Teate, ma kirjutasin siia juba oma 5 korda mingit juttu, aga kuna mul on täna sõnastamisega ja mõtete kirjapanekuga probleeme, siis ma ei saa ise ka täpselt aru, mida ma selle eelnevaga öelda tahtsin.
Igatahes. Ma nüüd vahetan teemat. Viimaste päevade märksõnad: uni, uni, orkut, arvuti, uni, uni, biokeemia, uni, uni, uni, biokeemia, orkut, uni. Biokeemiat esines kahel korral, ajaliselt tegelesin sellega keskmiselt 2 tundi. Njah, see võttis rohkem aega kui orgaanline keemia eesmisel semestril, mida ma õppisin tervelt 1,5 tundi. Eks näis, mis homme saab. Kui vähegi joppab, saan läbi. See selleks.
Nüüd üks huvitav seik tänasest msn-i vestlusest:

.LiLLu | says :ja ilm on ka ilus jälle
.::Taavi::. says: :fakk ongi sitt ilm

(see ei puutunud küll asjasse praegu, aga tol hetkel oli naljakas :D)

Viimasel ajal on elu nii kirju, et isegi ei tea, kust rääkimisega peale hakata. Jamad on kooliga, inimestega ja isegi politseiga :D Igatahes. kes teab, see teab, pikemat ma ei hakka teiste huvides seletama.
Päevast päeva söön tatart (nagu ütles kord üks seltsimees: "Tatras on elu ja jõud"). Njah, ega tegelikult kurta ei saagi. Toidab hästi ja odav on ka, kuid siiski mehhiko pajaroog on parem, eriti veel siis, kui ise ei pea tegema ;). Ammu pole mõnd filmi vaadanud, nii et täna alustan piraatlusega. Plaanis on taaskord paar Deppi tõmmata. Ei teagi täpsemalt, mis veel vaatamata on. Kaugele olen jõudnud juba. Siiani on pärliteks siiski olnud piraadid, aga eks näis, võib-olla (või-bolla, nagu ütleb minu sõber Liisa :D) leian midagi veel paremat. Muide, kui teil vähegi on plaanis vaadata "Edward käärkätt", siis arvestage sellega, et Deppi te sealt ei leia. Mingi kahtlane mees mängib seal, kes ABSOLUUTSELT Johnny't välja ei anna.
Selle nädala lõpp ja järgmine läheb kiireks. Töö töö otsa + veel mõned sünnipäevad. Nagu alati, olen õppimise viimaseks hetkeks lükanud, nii et nädalavahetusel läheb kiireks. Seekord jään isegi Tartusse, kuid ei garanteeri, kas eriti õppimisele keskenduda saan. :D
Ei olegi suurt midagi rääkida enam. Igav, igav on mu eluke. Veereb nagu hernes, eriti veel siis, kui ise jalaga takka annad ... Nojah, tegelt, hernest sa naljalt vist jalaga ei löö siiski. :D

kolmapäev, 18. 03. 2009 (siiski tegelt neljapäev, aga noh, vahet pole)

sellist nõmedat päeva pole juba ammu olnud. ainult mingi vastik uimerdamine ja lihtsalt "olemine". ei meeldi mulle selline asi. kogu aeg peab mingi äkšon käima, muidu on jama. minu puhul vähemalt.
hommikul töllasin emaga linnas, käisime arstil ja mujal. kui ma siis otsustasin, et aitab naljast ja üritasin minna koju magama, helistas mulle mu tore kahemeetrine vend, kes tahtis raha. eino tore, et ma vähemalt selle jaoks olemas olen. töllasin siis VEEL tükk aega linnas, enne kui ta kohale jõudis. ei, tegelt oli tore teda jälle üle pika aja näha, kuigi jah, muutunud on ta kõvasti. jõlgub täiesti vales seltskonnas ja teeb täiesti valesid asju. ma juba tõsiselt muretsen tegelikult, kuigi jah, oli lohutav kuulda, et mingi jama korral olen mina esimene, kes teada saab. hea kui ta kedagigi usaldab.
see selleks. aega võttis, aga koju ma jõudsin. istusin netis, kuigi ma oleksin pidanud magama. enne füsioloogia praksi mõtlesin, et ah, savi, ei viitsi minna. jäin magama. 10 minuti pärast helistas ema. ignoreerisin oma telefoni, millest kostus n.e.r.d-i "sooner or later". njah. oleks ta vaid korra helistanud siis. ei. nii umbes 6 korda. 7ndal korral andsin alla. ta tahtis teada, kus ma olen ja mida teen. eino tore, et tal vähemalt asja oli eksole :D
pärast põhjalikku ülesajamistseremooniat olin võimeline end jälle magama sundima. aga kas mul seekord lasti magada? ei, seda luksust juba ei ole. mu "kallid suguvõimetud deegud" otsustasid, et nüüd on aeg joogipudelist kärarikkalt jooma ja trenni tegema hakata. aga siis sain ma kurjaks. ja kui mina juba kurjaks saan, siis ei lähe hästi sellel, kelle PEALE ma kurjaks saan. deegud peavad nüüd vähemalt NÄDALA ilma veeta olema. paras. nüüd teavad, et joovad ja teevad trenni siis, kui mind kodus pole.
ja KUNA ma magada ei saanud, otsustasin siiski praksi minna. kestis see siis tervelt 3 tundi, tukkusin selle aja ära, peale mida käisin veel kaupsis preili Gretega riideid nillimas. tema sai kleidi, mina ühe ilusa musta pluusi (ISSSSSSSSSSSSSSAND, miks ma sellest mustast juba üle ei saa !?). aga nüüd on mul vähemalt midagi, mida 3. aprillil selga panna. YAY !
kell 8 (umbes) astusin koduuksest sisse, sõin, vaatasin Unistuste Prisntsessi (mis on lihtsalt KOHUTAVALT MÕTTETU saade) ja umbes täpselt 4 minutit enne kümmet ma magasin. vähemalt niikaua, kui kell 7.07 õnnestus mu "kohutavatel suguvõimetutel deegudel" mind taaskord üles ajada. palju õnne neile, enne pühapäeva nad süüa ei saa.

24 tundi piina. tuleks vähemalt TÄNA parem päev...

kui see suvi nüüd KOHEMAID siia tulema ei hakka, siis ma tõesti lähen kuskile soojale maale ise ära !

sa võiksid sellest lihtsalt juba ometi ARU saada !

pühapäev, 15. märts, 2009

"Elu on lill". Miks seda nii paljud muudkui korrutavad, kui see tegelikult nii ei ole? Elu pole lill, elu on lihtsalt üks haigus. Haigus, mille läbipõdemine võtab aega. Igal inimesel erinevalt. Kaua olen seda haigust põdenud, liigagi kaua. Samas olen tarbinud ka palju ravimeid, mis selle olukorra võimalikult talutavaks on muutnud. Praegu olen umbes selles faasis, kus kõik sümptomid samaaegselt esinevad ja tervis on eriti halb. Loodetavasti töötatakse õige pea välja selline ravim, mis selle haiguse lõplikult ära hävitaks. :)

ps. Ootan kaht järgmist sünnipäeva, vastavalt siis 17. märts ja 3. aprill. Loodan, et 3. aprill on ravim ühele mu sümptomitest ;)

neljapäev, 12. märts

O. Hymenoptera - kiletiivalised. Põnev? Ei, vaevalt. Tegemist on biosüstematika alustega. Jah, ma jõudsin isegi seekord siia. Niikunii midagi paremat teha pole. Kuigi jah, õppida võiks. Biokeemiat. Ah, jõuab :D
Eile käisin kinos. Filmiks seekord "13 ja reede" või midagi seesugust. Film ise oli suht selline pandav. Või õigem oleks ölda vaadatav. Õuduka kohta. Seekord Silver eksis, kui ennustas, et ellu jääb ainult üks blond tibi. Ei jäänud. Kõik surid maha :D Igatahes popcorniga teen nüüd pikema pausi.
Kõht on tühi. 41 minutit veel, siis saan koju pelmeene tegema.

11. märts. Kui ma ütlen sõna märts, siis samal ajal ma mõtlen, et väljas enam lund praktiliselt pole ja on soe. Aga kas on? Ei, ei ole. Kuidagi vastik ja kõle on see ilm viimasel ajal. See ongi vist üks põhjustest, miks ma kohe ei VIITSI ennast hommikuti kell 7 püsti ajada, et biofüüsikasse roomata.Üleüldse viimasel ajal ma ei jõua enam kuhugi. Hoopis paremaid tegevusi leidub. Ahjaa, et ma ei unustaks mainida, siis ütlen kohe ära, et pragusel hetkel on käimas TÜÜE valimised. Jah, ma osalen ka. Ära küsi miks, lihtsalt juhtus nii. Eks näis, palju hääli saan, kui joppab, olen sees ka.
Eile oli mul viimase kuu suht parim päev. Või õigem oleks öelda õhtu. Veidi enne kuut lõpetasin füüsika praksi ja seadsin sammud kuhugi Vaksali tänavale. Miks sinna, te küsite? Njaa, sellele küsimusele vastaks kõigepealt, et kõht oli tühi. :D Kui natuke järgi mõtlen, leian, et tegelikult läksin seltskonda otsima. Midagi uut. Kuigi, olgem täpsed, ma tean Silverit juba peaaegu 4 aastat. Siiski on temas midagi uut ja sellepärast ma tema juurde läksingi.
Kõigepealt sõime üht paganama head kraami. Mulle tundub, et just selle toidu pärast hakkabki Silver nüüd mind tihemini enda korteris nägema, sest see oli nagu TÕESTI väga hea ja mulle meeldivad mehed, kes oskavad süüa teha, sest peale makaronide mina suht midagi teha ei oska. :D Edasi tegime väikse piiburingi (topeltõunaga loomulikult, kuna muud maitset ma ju ei tunne :D) ja vaatasime sellist filmi nagu "Fight club". Olgem ausad, ma ei ole nii sürri filmi juba oma viis aastat näinud, kuigi jah, kõige ebahuvitavab see film ju ei olnud (põnevaks tegi vist see Bob, kes võttis liiga palju mingeid valesid asju :D). Soovitused sulle edaspidiseks, Silver: pane otsingusse Johnny Depp ja tõmba KÕIK filmid, mis sulle sinna ette viskab, siis võid kindel olla, et ma käin iga NÄDAL sinu juures. :D
Kui film vaadatud, saatis härra Silver mu oma ninasarvikunahast tossudega koju. Ja täiskuu on täna. Ja minu koodi teab ta ka nüüd :D
Jah, väga tore oli. Kuna ma lubasin talle nüüd küpsisetorti teha, siis näen ma teda kohe-kohe varsti oma ukse taga :)

Nüüd aga, kuna kell on juba peaaegu 9, võtan ma deegude puuri ruttu-ruttu käsile, et kella 10-sesse biokeemiasse jõuda.

Elu on ilus !