Trallallaaa. Elu on ilus. Päike paistab, väljas on 5,8 kraadi sooja. Mida paremat veeel tahta!? Njah, biosüstemaatikas võiks ju läbi saada, aga seda on kohe kindlasti liigagi palju palutud :D
Igatahes. 4 viimast päeva on olnud lihtsalt liigagi imelikud. Mind on hakanud kummitama unetus. Te mõtlete kindlasti, et miks see asi imelik on, aga teate, minu puhul on see kohe VÄGA imelik. Kui ma tavaliselt olen harjunud nii umbes 9-11 tunniga ööpäevas, siis 4 eelnevat päeva olen voodis veetnud kõigest nii umbes 3-4 tundi. Silver ükspäev küsis, et MIDA ma selle ülejäänud ajaga teen. Vastasin talle, et vaatan filme ja olen niisama äge. :D Tegelt asi nii lihtne ei ole. Ma olen mänginud tohututes kogustes numbrimänge. Ma olen käinud väljas tšillimas. Ma olen katsetanud peaaegu kõiki testreid, mis ma reedesest messist kaasa haarasin. Ma olen oma toa VÕIMALIKULT sassi ajanud, laotades oma riideid ja nõusid, mida pesta ei viitsi, igale poole. Ma olen seigelnud pea kõigis poodides, mis Tartus leiduvad. Umbes 2 tundi päevas ma mõtlen sellele, et võiks magama minna, aga selleni asi ei jõua. Joon suurtes kogustes Dünamiiti ja kohvi. No ma võiks siia veel kirjutada üht teist, mida ma veel teen, aga ma ei viitsi enam. Uni on.
Täna ootab mind Elva, homme Grete sünts ja laupäeval TÜÜE. Palju õnne mulle.

Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus !?