KÕIK ON NIIIIIIIIIIIIIII PEKKIS !

viimasel ajal on elu täitsa naljakas olnud. muudkui õppisin ja õppisin, või noh, pigem ütleme nii, et kirjutasin maha ja kirjutasin maha. :D kui mul poleks gretet, siis ma arvatavasti oleksin suht pekkis omadega, nii et grete, aitäh, et sa mul nüüd olemas oled ;) sinuga ei saa mitte ainult kooliasju ajada, vaid sa oled just see, kellele ma kunagi tulevikus räägiksin oma kõige salajasemad saladused. ei, see pole liialdus. või noh, nagu ma juba talle endale ütlesin, on ta saanud mu elus järgmisele Levelile. ;)

Nüüd jätaks korraks Grete kiidulaulu ja keskenduks nendele sündmustele, mis vahepeal juhunud on. Meil oli pidu. suht naljakas tegelt oli. sai igast mänge mängida ja kihla vedada, mis oli õhtu jooksul kõige närvesöövam. igatahes, soovitus kõigile viinaruleti mängijatele: kui te mängite mängu ja juhtute kihla vedama selle peale, et "valime nüüd kõik ühe numbri ja kui see tuleb, jood kõik 5 pitsi üksi ära", ärage jumala eest võtke nubrit, mis teie arvates kõige ebatõenäolisem tundub :D
mängud mängitud ja katused ära sõidutatud, sai kell märkamatult 11 ja alumine vanamutt hakkas harjaga kopsima. oli aeg uttu tõmmata. suundusime Taavi juurde. jah, ei saa öelda, et minu jaoks minek hea oli, aga selles suhtes ma detailidesse ei lasku. Kohale jõudes otsustasin härrased hakata laulma. mängukavas esitleti kolme lauluviisi: "jizzle in my pants", "poker face" ja "eins zvei polizei". ei saa öelda, et seegi tore oli :D aga noh, mehed oskaval laulda, pole midagi öelda. :D
Kui Taavi oli ennast otseses mõttes laua alla joonud ja arvuti endaga kaasa tõmmanud, sai muusika mõneks ajaks otsa, kuni mehed jälle laulujuppi veeretama hakkasid, seekord ilma saateta. see nali jäi ÕNNEKS lühikeseks. :D oli aeg magama minna. aga kus sa sellega. oma korda olid ootamas "võsalõikaja" ja "vastlakuklit VVÄÄÄ?" kannatasime gretega selle 2 tundi kuidagi välja, väänasin härra salumäel telefoni käest ja vaikus tuligi majja. saime kaks tundi magada, kui ma avastasin, et narko kõrval on võimatu magada. ta oli sõna otseses mõttes igal pool. :D mõtlesin siin natuke ja läksin ära koju, kus sain täpselt kolm tundi magada, siis läks uni ära. ja siis, üllatus-üllatus, seadsin oma sammud jälle Narva mnt poole :D kuigi jah, edasine oli igav. nii igav, et detailidesse ei lasku.
seniks siis niipalju meie peost. varsti tuleb mariaanil sünts, siis räuskame jälle.
KASSS SINA TEAD, KES SUL KÜLAS ON KÄINUD VÕIB-OLLA?

kuna eelmine postitus oli suht masendav, siis soovitan teil kuulata youtube'ist SNL'i laulu "Jizzed in my pants". see laul on nagu viimase peal :D
või siis seda "eins zvei polizei'd". kui teile kumbki ei meeldi, siis katsuge magada Taavi ja Narkoga üks öö ühes toas ning kohe võib näha muutust. :D

viimasel ajal tunnen end üha halvemini. kõik mida ma mõtlen või teen, tundub kuidagi valena. üha enam mõtlen selle üle, mis kuradi elu mulle sattunud olnud? mul pole absoluutselt mitte millegis vedanud. miks see nii on? oleks nagu aeg oma elu muuta, ei jõua enam ootama jääda, et see ise muutuks. aga samas, mida ma pean ette võtma? mul pole kedagi, kes mind kuskile suunaks või midagi ise ette võtaks. üha sagedamini on mind vallanud lootusetuse tunne ...
kus on see keegi kes mind aitaks?

ma tahaksin teiega MEELETULT jagada ühtesid häid sõnau, mis esinevad ühes MEELETULT heas laulus mis mulle MEELETULT meeldib, aga kahjuks ei lase see nõme lehekülg mul neid teile esitleda. liiga palju meeletuid sai siia praegu :D aga igatahes.
huvitav, mu muusikamaitse on nagu totaalselt erinev sellest saastast, mida ma varem kuulasin... kes on selles süüdi? ma arvan, et keemia alused. keemia alused on kõiges süüdi. toon mõned näited:
*ma pidin täna tervelt 5 korda PEAAEGU kukkuma, sest oli nii libeja minu mõtetes seiklesid keemia alused.
*ma ei jõudnud JÄLLE üldkeemiat vaadata, sest mõtlesin, kas saan keemia alustes läbi või mitte (tegelt ma arvan, et mõnes mõttes oli süüdi ka Johnny Depp, keda ma lummatult 3 tundi järjest oma arvutiekraanilt jõllitasin)
*mul on pikemalt aega koolist süda paha. üllatus üllatus.
*ma pole pikemat aega mitte ühelegi koosviibimisele läinud. mitte et neid jalaga segada oleks, aga siiski. kui poleks keemia alused, siis oleks ka.
*pidevalt tungib mulle tuppa suitsuhais, sest need imearmsad inimesed teevad trepikojas suitsu, mitte ei õpi keemia aluseid.
*mul on varvas valus, sest mulle kukkus jala peale Chemical Principles.
ah teate, ma jääksingi seda nimekirja pikendama, aga ei viitsi. mind ootab Fox Life. :D

tervitaks siinkohal geene, sest nad on keemia alustes kõige paremad.

viimasel ajal on kõik kuidagi vaikselt möödunud. pead ajavad segi keemia alused, ning seda mitte meeldivas mõttes. iga minut vaevan oma pead mõttega, mis saab siis, kui kaotan oma väärtuslikud 4AP ning tänu millele ei saa ma järgmisel semestril biokeemiat võtta (kole kahju küll eks). ma saan küll aru, et pean õppima, õppima, õppima, nagu ütles üks mees venemaalt (ja nagu Olev ütleb: "Kiirendame, kiirendame, kiirendame"), kuid ometi ei leia ma endast mitte mingi valemiga seda tahtmist / viitsimist... iga päev muudkui ütlen, et "homme, küll homme jõab". see "homme" on ainult et kohe-kohe lõppemas, nii et eks näid, kas ma siis tõesti HOMME õppima hakkan, et seda vajalikku tööd iga hinna eest sooritada.
täna aga, võtsin vaikse õhtu. kuna olen jälle üle pika aja üksi, veedan selle mõnusa mõnusa õhtu teleka, küünalde, mandariinide ja arvuti seltsis. ahjaa. näkileibu sõin ka.
jah, mõtted ongi otsas selleks korraks... eks näis, kui viitsin, kirjutan mõni kord veel. jah, ja mu saade sai ka just parasjagu läbi ;), kuigi kohe kohe hakkab uus ja veelgi parem - tuulepealne maa. aga võib-olla läheb mul kooliga ka nii, et praegu on kehvake, aga varsti on parem, PALJU parem. eks näis.

Tsiteeriksingi siinkohal üht kuulsat-kuulsat onu, Piro Kunni: "ja nii on, nagu elu käib"
ELEMENTAARNE, kas pole?