hästi hästi hästi

viimasel ajal on kõik liigagi hästi läinud. kuidagi KAHTLASELT hästi. mul on selline karvane tunne, et varsti läheb midagi kohe väga valesti, sest nii kaua ei vea kohe mitte kellelgi. eks näis, mis saab ja kuidas läheb. loodetavasti aga läheb veelgi paremaks. oleks tore. ei tahaks kohe seda lõppu näha.


sa tead, et tähendad mulle palju :)

SÜDASUVISEL PÄEVAL

südasuvisel päeval kui päike on kütnud kuumaks mu punase sportauto istmed
ja ma kihutan muusikat kuulates sihitult mööda kiirteed
tahaksin teada kellele kätte maksta selle tühja ja mõttetu päeva eest - elu
eest üldse
elu eest mida ei viitsi tõsiselt võtta kuid mis ometi häirib ja ärritab
kuidagi meeli
et mõnikord sooviksin peksta rautatud saapaga kellegi näkku kes pole keegi

ja milleks peatuda märgates teeääres tütarlast - kollases kleidis - kes
tõstnud on käe
mu päike on niigi ere ja valus ja niigi on palav see päev
sest selge on see et vestlus mis areneb (kui ma ta võtnuks ka peale)
ei erine sellest mis tehtud ja räägitud aastaid on varem

ja naeruväärt loota on midagi enamat midagi kusagilt mindagi väljaspoole sind
ja päev millal ma suren on oodatud aga ta ei huvita mind

Esmaspäev, 13. aprill

Ma armastan tänast ilma. On külm, raske, sombune ja üleni pilves. Selline ilm iseloomustab suurepäraselt mu tänast tuju - tuju on olematu. Ma ei oska seletada, miks see nii on, aga see lihtsalt on. Kõik on kuidagi kokku jooksnud. Oleks see võimalik, teeks restarti. Vajutaks korra Stardist Shut down ja sealt Restart. Hakkaks otsast peale selle jamaga. Teeks teisiti. Kõike ei teeks, mõni asi mulle isegi meeldib, aga enamuse teeks uuesti.
Keda huvitab, siis olen endiselt haige. Vahepeal hakkas isegi paremaks minema, aga njah, see selleks. Nüüd tuli jälle külla väike palavikupoiss ning võttis kaasa nohu ja kõva köha. Nüüd nad siin võtavad minu üle vaikselt võimust.
Aeh, täna tuleb minust sõnu kohe tangidega välja kiskuda. Ei jõua enam üleval ka olla, peaks magama minema. Küll jõuab seda anatoomiat ka õppida, eksam alles neljapäeval siiski.

Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.

ei oska seda lihtsalt sõnadesse panna :)

Jah, ma olen haige. Jälle. Tore on öösel kokku kukkuda ja voodis 39-se palavikuga ringi vehelda. Njah, ei sobi mulle see haige-olemine. Vähemalt on keegi, kes mu üle muret tunneb, ja see on hea. Vajadusel võin helistada ja endale tellida kõike, mida tahan, alustades rohtudest ja lõpetades Domino küpsistega ;)
Viimased nädal aega on nii nii kiired olnud, et isegi ei meenu, mida täpsemalt ma teinud olen. Öösiti olen maha pidanud maratone, jooksunud öösiti läbi Tartu linna (njah, ärge teie just pesust tulnuna välja minge, võite ka palavikuga lõpetada), olen juurde saanud uue sõbra, kellega Taavit mõnitada, olen õppinud kala tegema ja kõike muud veel, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Parem lähen teen omale veel ühe laari teed ning ootan 8-t, kui mulle tuleb Krissu järgi ja lähme Mariann juurde natuke pidutsema ;)

Soovitus: Minge kõik õue. Päike paistab ja kevad möllab juba viimased 2 nädalat. Te olete lollid, kui raiskate oma aega toas telekat vahtides !

Trallallaaa. Elu on ilus. Päike paistab, väljas on 5,8 kraadi sooja. Mida paremat veeel tahta!? Njah, biosüstemaatikas võiks ju läbi saada, aga seda on kohe kindlasti liigagi palju palutud :D
Igatahes. 4 viimast päeva on olnud lihtsalt liigagi imelikud. Mind on hakanud kummitama unetus. Te mõtlete kindlasti, et miks see asi imelik on, aga teate, minu puhul on see kohe VÄGA imelik. Kui ma tavaliselt olen harjunud nii umbes 9-11 tunniga ööpäevas, siis 4 eelnevat päeva olen voodis veetnud kõigest nii umbes 3-4 tundi. Silver ükspäev küsis, et MIDA ma selle ülejäänud ajaga teen. Vastasin talle, et vaatan filme ja olen niisama äge. :D Tegelt asi nii lihtne ei ole. Ma olen mänginud tohututes kogustes numbrimänge. Ma olen käinud väljas tšillimas. Ma olen katsetanud peaaegu kõiki testreid, mis ma reedesest messist kaasa haarasin. Ma olen oma toa VÕIMALIKULT sassi ajanud, laotades oma riideid ja nõusid, mida pesta ei viitsi, igale poole. Ma olen seigelnud pea kõigis poodides, mis Tartus leiduvad. Umbes 2 tundi päevas ma mõtlen sellele, et võiks magama minna, aga selleni asi ei jõua. Joon suurtes kogustes Dünamiiti ja kohvi. No ma võiks siia veel kirjutada üht teist, mida ma veel teen, aga ma ei viitsi enam. Uni on.
Täna ootab mind Elva, homme Grete sünts ja laupäeval TÜÜE. Palju õnne mulle.

Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus !?

Atlantis põleb.
Jeah right.