viimasel ajal tunnen end üha halvemini. kõik mida ma mõtlen või teen, tundub kuidagi valena. üha enam mõtlen selle üle, mis kuradi elu mulle sattunud olnud? mul pole absoluutselt mitte millegis vedanud. miks see nii on? oleks nagu aeg oma elu muuta, ei jõua enam ootama jääda, et see ise muutuks. aga samas, mida ma pean ette võtma? mul pole kedagi, kes mind kuskile suunaks või midagi ise ette võtaks. üha sagedamini on mind vallanud lootusetuse tunne ...
kus on see keegi kes mind aitaks?